Mis tehtud, see mureta

2010-04-01T13:16:00.000-07:00

Kevad on mühinal saabunud.
¤ Täna näitas kraadiklaas vilus +15 kraadi.
¤ Täna nägin sellesuvist suunanäitajat- kirjut liblikat.
¤ Täna hommikul ujusid tiigil pardid.
¤ Paar päeva tagasi nägin hanesid pea kohal tagasi saabumas.
¤ Paar päeva tagasi kuulsin kuldnokka laulmas.
¤ Lumi sulab silme all.
¤ Imeilus talv on läbi.

2010-03-30T00:29:00.000-07:00

Käbi Laretei
Eksiil

Käbi Laretei, eesti soost Rootsi pianist ja kirjanik, sündis 1922. a. Tartus diplomaat Heinrich Laretei noorema tütrena. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi Käbi Laretei koos oma vanematega eksiili Rootsis. Elab täna Stockholmi kesklinnas ja mõtleb tihti Eestile. Et mitte öelda - alati.

«Eksiil» on Käbi Laretei Eestis ilmunud raamatutest viies ja kannab Urmas Oti poolt pandud pealkirja. Erinevalt eelmistest on «Eksiil» mõnes mõttes koguja-raamat. See tähendab, raamat inimesest, kelle elus on olnud palju armastust ja kes on klaverit mängides mõnikord tundnud inglitiiva puudutust.

Taas tundsin naudingut lugemisest. Sama võrratu kui tema "Otsekui tõlkes", mida lugesin eelmisel aastal. Tema stiil on köitev ja lihtne. Kindlasti võtan veel midagi ette. Ruthi "pärast" ka Käbi Laretei vanema õe Maimu raamatu. Kunagi.
Raamatus oli peale intervjuu ka kaks jutukogu: "Kellele ma mängin?" ning "Keerised ja jäljed".
Esimene katkend räägib algusest. Rootsi. Laretei klaveriõpetaja on otsustanud, et neiu on valmis lavale astuma. Parajasti oli alanud suur põgenikevool Eestist. Kogu saal oli välja müüdud.

...Ma ei olnud üldse närvis, astusin lavale ja alustasin Händeli Chaconne´iga.
Sellest kontserdist pärineb minu komme lavale alati taskurätik kaasa võtta. Vaevalt olin jõudnud mõned variatsioonid ära mängida, kui tundsin, et nina läheb vesiseks. Pidin mängu ajal pidevalt välja mõtlema mooduseid, kuidas nina tilkumist ära hoida. Olin sunnitud istuma enneolematu sirge seljaga, pea kuklas. Iga forte- variatsiooni kasutasin ära nina luristamiseks, et saaksin jälle korraks klahvide kohale kummarduda, kuni pidin taas sisse võtma selle uhke kehahoiaku, mis olevat kuulajatele jätnud kohutavalt professionaalse mulje.
Nii oligi minust saanud kontsertpianist. (lk 107-108)

Järgmised katkendid kirjutasin välja loost "Lihavõttejänes", mis oli üks soojemaid palasid. Lapsepõlv tuleb meelde, mis muud :) Selgituseks ütlen, et Käbi kutsub oma ema mammaks. Teised tegelased (Tallinna-ema ja Tartu-ema) peaksid vist vanaemad olema.

...Tallinna-ema tegi oma pasha ja Tartu-ema tegi oma- ja mamma pidi neid tegema mitu tükki. Ühe pühade eelõhtuks,teise esimese püha hommikuks kohvi kõrvale ja kolmanda, vähemalt niisama suure, teiseks pühaks, kui tulid külalised. Peale selle teadis mamma väga hästi, et magus segu vormides kahaneb pühadeni jäänud päevade jooksul vahetpidamata Maimu ja minu sahvriskäikude tagajärjel./---/
Pashavorm koosneb neljast kolmnurksest lauatükist, mis pannakse püramiidina kokku. Vanaisa nägi veel lisavaeva ja tahus kolmnurkadele mustri. Suurel vormil, mis ta oli aastaid tagasi mammale teinud, olid tähed X ja B.
"See tähendab: Kristus on üles tõusnud," seletas vanaisa. (lk 204-205)

..."Tule siia!" hüüatas Maimu äkki. "Vaata, mis ma leidsin!"
Te ei arva iial ära, mida me nägime! Siin olid kõik meie kirjad lihavõttejänesele. Siin olid pressitud ja kuivatatud lumikellukesed. Kõik siidipaelaga väiksesse kimpu kokku köidetud.
"Enam ei saa ma küll mitte millestki aru," ütles Maimu. "Kuidas mamma meie kirjad kätte sai? Kas sa usud, et ta kohtas jänest?/---/ Istusime lahtitõmmatud sahtlitega valge kummuti ees põrandal. Vahtisime teineteisele otsa ja katsusime nuputada, kuidas meie kirjad lihavõttejänesele olid mamma kätte sattunud. See jäi lahendamata mõistatuseks. Mammalt ei julgenud me seda kunagi küsida. (lk 213)

2010-03-15T12:00:00.000-07:00

Mugavustega harjunud inimese teistsugune pühapäev.
Pühapäev algas vaikselt ja rahulikult. Inimese abikaasa läks varakult Peipsile kalale, poisid vaatasid telekast multikaid ja Inimene tundis ennast eelmise päeva sünnipäevast veel väsinult. Sugulane sai 17, pidu oli viisakas, Inimene oma perega viibis seal u 3 tundi, ja tunnine kojusõit veel otsa.
Niisiis, pühapäev nagu ikka. Vanem poeg pidi Lõunakasse sõbra sünnipäevale minema. Ok, hommikusöök valmis, kõhud täis. Pool 12 majandas Inimene poisid autosse, et õigel ajal Lõunakas olla. Ja sealt tuligi 1.üllatus. Auto, mis paar päeva oli tegevuseta olnud, ei teinud mingit mõistlikku häält. Üks köh- ja oligi kõik. Tsoss. Vot selle peale Inimene ei tulnudki. See võimalus läks täiesti meelest! Mis seal ikka, jalad kõhu alt välja ja bussile. Inimene ei teadnud bussiaegu (eriti veel pühapäevaseid), aga tuppa internetti minna polnud ka enam mõtekas. Poisid arvasid, et võiks taksoga minna. Inimene mõistis küll, et bussiga õigeks ajaks ei jõua, aga vot taksot ka ei tahtnud.
Bussipeatuses selgus, et nr 4 läheb u 20 min pärast. Pole ju mõtet oodata, niikuinii sihtkohta ei saa. Ehk veab nr 7-ga? Inimene oma jõnglastega seadis sammud järgmise peatuse suunas. Seal arvutasid nad välja, et oodata on u 15 min. Et nii kaua oodata oli tobe, otsustati poest läbi käia (niikuinii oli tarvis šokolaad osta). Poes käidud, uude peatusesse jõudnud, helistas Inimene sünnipäevalapse vanemale, et üks külaline hilineb. Buss ka hilines. Üle pika aja sõitis Inimene bussiga. Naljakas isegi.
Sünnipäevale jõudis poiss u pooletunnise hilinemisega, aga sellest polnud midagi. Tavaliselt läheb Inimene närvi, kui ta kuhugi hilineb. Nüüd suutis ta rahulik olla ja ka poisse rahustada. See rõõmustas Inimest.
Noorem laps läks tunniks mängima, Inimene jalutas paarist poest läbi, pani paar kingi-ideed kõrva taha. Natukese aja pärast imetlesid Inimene ja ta noorem võsuke loomapoes kalakesi- konnakesi- hiirekesi- linnukesi. 23 tuhhine roheline papagoi oli ka päris kenakene.
Rõõmus sünnipäevaline jutustas Ahhaa- elamustest ja kolmekesi istuti mahla jooma- krabisid sööma. Ja siis oli plaan nr 7-ga koju saada. Väljas oli vahepeal lund sadama ja tuiskama hakanud. Istuti bussi, sõideti paar peatust (enam-vähem linnast välja) ning siis teatas bussijuht, et jõuti lõpp-peatusesse. Tuli välja ronida. Teisel pool teed vaatasime taas bussisõiduplaani. Meie nr 7 pidi tulema u 15 min pärast. Oodata oli külm, sest Inimene oli riietunud kergelt (nagu tavaliselt autoga sõitmise puhuks). Kui peatusesse tuli buss nr 1, otsustati peale hüpata ja kesklinna ära sõita. Otsus oli õige, sest alles Hansakeskuse juures selgus, et nr 7 tiirutas kuskil mööda linna, ja nüüd tuli seda veel rohkem oodata (pea pool tundi!). Inimene tahtis juba koju saada. Nr 4 tuligi ja varsti oldi kodus. Tunniga Lõunakeskusest koju- pole paha :D Oleks võinud hullemini minna :)
Õhtupoolikul sai Inimene lemmikalaga- lumerookimisega tegeleda. Algul oli sulalumi, aga pooleteise tunni jooksul ilm jahenes ja lumi muutus sinakaks. Inimese abikaasa saak oli 6 kiiska ja 18 särge: esimesed läksid supi sisse ja teised pannile. Pole paha.

2010-03-04T13:07:00.000-08:00

Täna hommikul sain jälle 45 min õues trenni teha. Hea, et mul vähemalt üks sportlik hobi on- lumerookimine. Öösel oli sadanud natuke puhast ja õrnkerget lund. Lükkasin ja nautisin. Meenutasin teisipäeva õhtut, mil lükkasin läbivettinud lund. Too oli eriti raske trenn. Aga samas väga vajalik, sest juba hakkas külmetama, ning meie (A ja H olid abiks) ei tahtnud hoovile konarlikku ja ohtlikku pinda. Uue lumelabidaga, mille sain naabrinaiste käes sünnipäevaks, on lust seda tööd teha. Ja selja võtab ka natuke märjaks.
J käis oma rühmaga lasteaedade spordipäeval. Tulemused ilusti diplomil kirjas. Tavaliselt vaatame ja võrdleme eelmiste tulemustega (või H tulemustega), aga täna läks õhtul kiireks: tegime küpsisetordi (selle viib J oma rühmakaaslastele saabuva sünnipäeva puhul) ja J-ga aitasime H-l koomiksit joonistada (ja see on juba eraldi teema :P)

Täna on muuseas Antonio Vivaldi (1678) ja Eduard Vilde (1865) sünnipäev.

2010-02-28T12:35:00.000-08:00

Vaikne, rahulik pühapäev, täiesti tavaline ja natuke uimane.
Õues kolmandat päeva +3 soojakraadi ja lumi sulab silmnähtavalt. Et pesu nöörile viia, tuli kalossid üles otsida.
Õhtul elasime kaasa 50 km suusatajatele (ikka OM): AndruVeerpalu sai tubli 6. koha, JaaMae 30., AivaRehemaa 34. ja A.Karp vist 40. Kõva rebimine käis staadionil 15 sportlase vahel. Eks ole, pärast 50 km nad teevad lõpuspurte! Võimas!
Iluuisutajate galaesinemine oli teine sportlik "tegevus" täna. Iluuisutajaid meeldib mulle alati vaadata. Ilus.
Üks sokk sai ka valmis.

2010-02-28T05:30:00.000-08:00

Tänavalapsed
Tea Kask

Ma ei tea, mis sund oli mul see raamat raamatukogust kaasa võtta... See oli valus lugemine. Kui ma kujutan ette, et minu noorema poisi vanune (või veel noorem)laps aetakse kodunt välja, ta õpib kerjama, et süüa saada, ta otsib varjualust, kus öösel magada, kuidas lapsed loodavad kodus näha kainet ema, kuidas ema peksab oma last triikrauajuhtmega jne jne... hingel hakkab valuv. Seda enam, et tegemist on enam-vähem tõestisündinud lugudega kahe poisi (4- ja 5-aastane)elust. Liiga julm.

...Ilmad läksid järjest külmemaks, sest talv oli tulekul. Päeval käisid lapsed kerjamas ning ostsid saadud raha eest toitu ja loomulikult liimi. Ööseks pugesid nad alati oma onni. Et Mattiasel tuli alati magades piss püksi, oli tal väga vastik olla: päeval eikuivanud enam püksid ära, vahetuspükse aga polnud.
Ta oli kogu aeg märg ja tal oli külm. Mattias muutus rõõmsaks ainult siis, kui ta õhtuti onnis liimi nuusutas. See tekitas temas õndsustunde ning sel ajal ei tundnud ta külma ega märga... (lk 38)

2010-02-28T00:50:00.000-08:00

Varesele valu
Leelo Tungal

Täiesti tore raamat, kerge lugeda (nagu ikka Leelo Tungla puhul). Kuigi peategelane- koolitüdruk Iisi puutus kokku tõsiste (täiesti kaasaegsete) probleemidega (isa ootamatu surm, isa uus pere, tüdruk elas üksinda, sest ema töötas välismaal), polnud raamat üleliia sünge.

/...Iisi tundis äkki kadedust selle väikese jonnipurika vastu, kes lohmaka kapuutsi alt oma emmele vihaseid grimasse tegi. Talle näis, et kõigil, isegi varestel seal sinises taevas, oli keegi, kes nende eest hoolt kandis ja neile nõu andis. Kõigil peale tema. Iisi oli enda meelest täiesti tavaline tüdruk, imelapseks ta just sündinud polnud, aga ka mitte hädavareseks, miks siis just tema juurest kõik ära põgenesid? Ema välismaale, isa mulla alla... (lk 9)/

2010-02-27T13:51:00.000-08:00

Kristiina, see keskmine
Leelo Tungal
Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu: emadepäeva ja jõulude tähistamine polnud küll päris keelatud, kuid märksa tähtsamaks peeti naistepäeva ja uut aastat, mille saabumist kuulutas nii raadios kui ka televiisoris Kremli kellade helin. Toitu ja rõivaid ei ostetud kroonide, vaid rublade eest, ja poodides polnud pooltki nii palju kaupa kui praegu.
Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav.

Niimoodi tutvustab Leelo Tungal oma raamatut. Ja mis on ka tõsi.
Palju tuli meelde. Ka see, kui Kristiina-jutud hakkasid Nõukogude Naises (või oli see mujal?) ilmuma. Igatahes esimest korda lugesime järjejutuna, mitte raamatust.
Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud ;P
Raamatukogus juhtusin seda punasekaanelist nägema ja nii otsustasingi laenutada. Lugesin iseendale :)
Valisin välja sellise katkendi, mis võis mindki kunagi iseloomustada, sest olen minagi pere keskmine laps:)
...Viimasel ajal on ta (tita) hakanud oma hambutut suud natuke viltu kiskuma- seda suukõverust kutsutakse meie majas n a e r a t u s e k s ega jõuta küllalt ära imetleda. Mina lugesin ükspäev Tähekesest kaks luuletust täitsa üksipäini läbi, ja naeratada võin nii, et hambaauk hakkab külmetama- aga keegi ei ütle ainsatki head sõna. Nii see keskmise õe elu on... /(lk 24-25)

2010-02-27T13:27:00.001-08:00

Täna kuulasime Maretiga loengut kooliküpsusest, -valmidusest. 2 tundi läks ruttu mööda. Kahjuks kujunes lektori sõnavõtt+ mõned küsimused-vastused Hea Alguse tutvustamiseks ja kiitmiseks. Mulle meeldib Hea Alguse põhimõte, ma olen rahul, et meie lasteaias on see sees, et J. kasvatajad on teinud väga tublit tööd, aga... koolis on teine süsteem. Jah, mõned õpetajad on läbinud koolituse ja mõned kasutavad seda ka õppetöös (algklassides), aga enamus koole ja enamus õpetajaid ei tee seda. Arvan, et loengupidaja läks teemast mööda, ja sellest on kahju. Väga hea meel oli mul kohata ühte toredat tuttavat :) Kairit nähes läheb tuju alati heaks ja seepärast me alati kohtudes ka kallistame:)
A. käis E-ga Viljandis, siis suundus maale.
Meie tegime poistega pitsat, H-ga käisime talle uut koolikotti ostmas. J oli seni tunnikese üksi kodus, sest poodides käia talle ei meeldi, nagu ka H-le, A-le. Ja ega mullegi meeldi. Ja mis huvitav, J. lausa tahab mõnikord üksinda kodus olla. Seda oleme täheldanud juba pikemat aega (kui ma ei eksi, siis vist aasta tagasi avaldas ta sellist soovi). Õhtul vaatasime naiste 30 km suusatamist (Vancouveri OM 2010), Krisšmigunil ei läinud täna üldse- 28.koht. Vähemalt üks hõbe tal sellelt olümpialt olemas :)
Ja teist päeva sulab! Lumi on küll kokku tõmbunud, aga seda valget talverõõmu jagub veel tükiks ajaks. Mulle meeldib.

2010-02-27T08:46:00.000-08:00

Ühe reisi kirjeldus jätkub.
Järgmine päev algas väga rõõmsalt ja rahulikult. Kinnitasime keha, "tankisime" veenõud joogivett täis, pakkisime telgid ja asusime teele.
Kõpu tuletorn, maailmas järjest töötanud suunanäitajate seas kolmas ja kõrgusega 36m oligi me külastusobjekt. Ilus ja võimas. Põnev oli järsust trepist üles ronida ja üleval platvormil ümbrust imetleda. Meie seltskonnast "vallutasid" selle kõrguse suured mehed A ja K, mina (esindades naispoolt) ja J , kes üllatas meid kõiki oma julgusega. Kõpu kompleks jäi meelde ka hoolitsetud ümbrusega.
Ristna tuletornis, mis on 30 m kõrge, käisime ka. Taas väike jäätisepaus ja edasi.
Emmaste kant ja meil läbimata-uurimata, liikusime kohe Käina suunas, kuigi Käinas ei käinudki :)
Orjaku linnuvaatlustorn ja loodusrada- superilus koht! Tornist nägime ühes suunas Käina lahte, kus olevat 23 saarekest, millel pesitsevat u 100 linnuliiki (!) , ja teises suunas oli näha piltilus külamaastik ning Jausa laht. Binokli abil saime meiegi palju ilusaid linde vaadata.
Vaemla villavabrik oli me viimane külastuskoht. Majas mürisesid vanad masinad, millega tehti lambavillast lõnga. Uurisime ise ja seletasime ka lastele, mida mingi aparaat teeb. Õpetlik. Ja taas jäätise mekkimine. Ning autoninad sadama poole.
Praamil sõime kõhud korralikult täis (lapsed said friikad- no mida sa hing veel ihkad :P) ja seejärel tehti meile üks pisike ekskursioon. Nägime A. õe tööruumi, kust levisid head lõhnad ja õhkus kuumust, ning veel käisime kapteni juures rooli, ekraane, nuppe kaemas. Põnev :)
Kokkuvõte:
1) tänusõnad Vallile hoolitsuse eest;
2)Hiiumaa jättis väga kena mulje, reis sujus kenasti ja meeldivalt, ning mina tunnen, et tükike minu südamest jäi sinna :)

2009-09-23T01:21:00.000-07:00

Ühe reisi kirjeldus.
Minu kirjutamissoon on täiesti umbes. Selle reisikirja kirjapanekut olen ma plaaninud oma aasta jagu. On kuis on :)
Niisiis, aasta siis oli 2008, ilus juulikuu lõppemas. Meie pere ja A. vend oma naise-lapsega asusime 23. kuupäeval varahommikul kell 7.35 teele. Teekond: Tartu- Põltsamaa- Mäo risti tanklas tegime kakaopausi. Edasi tulid Paide- Türi- Rapla- Märjamaa tanklas jalgade sirutus- Koluvere- Risti (natuke teeremonti ja ümbersõitu)- Haapsalu- Rohuküla. Kell näitas 11.30.
Edasi pole enam nii üksikasjalikku kirjeldust. Kirjutan seda, mida mäletan.
Jätkan: natuke ootasime sadamas praami tulekut ning seejärel parkisime ennast St Ola pardale. Täiesti "juhuslikult" kohtusime A. õega, kinnitasime keha ja liikusime Hiiumaa poole.
Mulle usaldati reisi planeerimine- st kodus uurisin- otsisin, kuhu võiks minna ja mida vaadata. Osa asju tuli saarele jõudes kohe kõrvale jätta, sest K. ei tahtnud mööda kruusateid sõita. Mis siis ikka. Muuseas, praamilt leidsin toreda brošüüri "Tuletorniring ehk veel üks võimalus tutvumiseks Hiiumaaga".
Esimene peatus oli meil Suuremõisa lossis (17.saj-st), st Hiiumaa suurima ja uhkeima mõisahoone (1. fotol) ümbruses, aias. Võimas hoone, kenad vanad puud ja hoolitsetud aed.

Edasi liikusime põhja suunas ja jõudsime Hellamaale: kiikasime tuulikusse (aastast 1848), kiikusime külaplatsikiigel ja kastsime jalad merre :) Väga mõnus! Platsike kadakate vahel oli hoolitsetud, sinna oleks võinud ka telkima jääda, kõik vajalik oli olemas: grillimiskoht, istumiskohad, kiiged (suur ja väike), lava, meri, WC (kus oli ka paber olemas!) Ebameeldiv üllatus tuli ka: K-le helistati töö pärast ja see muutis me reisiplaane. Järgmisel päeval pidime juba saarelt lahkuma. Eks ennegi oleme seda kogenud, et mõni ei suuda tööst/rutiinist eemal olla.
Järgmine peatus- Suursadam, mis oli saare olulisim kaubasadam ja laevaehituskoht. Miks oli? Sadam jäi madalaks. 1848.a valmis just seal parklaev Hioma, mis 1. Eestist pärit laevana ületas ekvaatori (meeskonnas olid hiidlased, kapteniks taanlane). Sealsamas nägime erinevate ajajärkude laevu, käisime muuseumitoas ja aidas.
4. koht- Kärdla linn. Ilus ja hubane. Natuke tiirutasime mööda linn ja käisime Pikka Maja e Hiiumaa Muuseumi vaatamas (ka seest). Fotol näha Kärdla pritsumaja.

Kuna päev kaldus juba õhtusse, hakkasime ööbimiskohta/laagriplatsi otsima. Piilusime mitut RMK platsikest, mõtlesime puhketaludele jms. Tiirutasime natuke siia-sinna, ja lõpuks otsustasime Luidja puhkeküla (3.foto) kasuks. Väärt otsus! Kohal olles ja ennast sisse sättides saime aru, et midagi paremat poleks me leidnud! Telkijaid oli seal päris mitmeid, kuid need jäid eemale- ei häirinud meid. Kõrval olid kenad puhkemajakesed (vist 4-kohalised), aga ööbijaid siis neis polnud. Meri oli lähedal. Söögikoht (mida me ei kasutanud). WC-d ja duširuumid, kust saime ka joogivett. Järgmisel hommikul täitsime enne teekonna jätkamist oma joogipudelid-mannergud taas vett täis. Ilus ja rahulik. Õhtul käisime meres sulistamas, tegime suppi (pliit ja gaasiballoonid said selleks puhuks muretsetud), grillisime vorste (aparaat kohapeal). Söök maitses väga hästi, nagu võiski arvata. Natuke kaardimängu ja jutustamist ja siis öö telgis ...

(jätkub)

2009-09-01T12:42:00.000-07:00

Läks lahti.
Uus kooliaasta. Uued õpetajad, uued ained. H-l ikka, aga üpris palju olen ka mina selle värgiga seotud.
J käib 1. nädalat lasteaias. -"Kas meeldib?"- "Mitte eriti." Üpris normaalne vastus :)
Pikk suvepuhkus seekord jälle möödas. Aga köha-nohu jäägid ikka veel olemas, ja seda mõlemal poisil. Nii pikalt (u 4 nädalat) nohisemist-rögisemist pole kunagi olnudki. Mina ei oska enam midagi arvata. Täna õhtul üle pika aja H-l ninaverejooks (p)- ja ei imesta ka enam, ainult kurvastan...
Sugulane-plika HL sai koolilapseks, sugulane-noormees Anti alustas täna nö iseseisvat elu: töö programmijuhina ja esimene isiklik elupind.
Minu tööpõllul käib töö veel üpris kaootiliselt.
Linna tekkis üleöö palju rahvast, nii autode kui jalakäijate näol. Olen juba unustanud :)
Õhtul olime Reinu-Katrini juures piknikul, ikka selle 1.sept pärast.
Edukat kooliaastat kõigile!

2009-08-30T13:14:00.000-07:00

Mäetipp järve põhjas
Valik haiku-luulet

Jaapani keelest tõlkinud Rein Raud

Yosa Buson (1716- 1783)

harusame ya

monogatariyuku

mino to kasa

kevadvihmaga

rookepp ja vihmavari

vestlevad tee peal

Pilliroost ja õlgedest keep viitab vaesele külamehele, vihmavari aga peenele linnapreilile. Kaks inimest, kellel ei peaks omavahel eriti midagi ühist olema, on kevadises vihmahoos ometi kokku sattunud.

lk 31

2009-08-23T06:58:00.000-07:00

Kirjutaks natuke?
Või pigem ei maksaks?

2009-05-12T10:19:00.000-07:00

Täna sündis meie poistele 10. nõbu!
Palju õnne Maretile ja tema perele!
Ilm oli täna väga ilus- päiksepaisteline:)
Emotsioonid on laes... Uhh... Rõõm :)

2009-04-17T01:11:00.000-07:00

Maailma ilu ja valu.
Eelmisel reedel, 10.aprillil nägin selle aasta esimest liblikat. Seekord KIRJU, nii et tuleb kirju suvi (palju toimetusi, põnev- minu tõlgendus). Aga naabri kass, va sunnik, pistis selle liblika nahka...

2009-04-09T03:27:00.000-07:00

Eile hilisõhtul (noh, tänase päeva 1.tunnil- olgem täpsed :P) jäin Riigikogu infotundi kuulama. Rõõmustasin- üks päevakorrapunkt oli piiriületus. Herr siseminister (Jü-riPi-hl) vastas küsimustele. Ärritusin: vastustes polnud mingeid konkreetseid vastuseid talle esitatud küsimustele. Üks seaduste-mull ainult. i-le pani täpi siseministri korduvalt kasutatav sõna "viisasi".
Appikene,kuidas mind see vorm küll ärritab! Minu lapsepõlvekodus seda probleemi polnud, koolis ei mäleta ka, meie peres ega lähisugulastel pole kasutuses, aga... miks minu lapsed kipuvad -si lõpulist osastavat kasutama!? Kooli-lasteaia mõju nii suur?
Mõnikord vaatan hommikuterevisiooni. Informatiivne ja ülevaatlik saade, midagi saab kõrva taha panna. Täna alustas Kai-leenMä-gi saadet sellega, kuidas homme, suurel reedel, on oluline "ülestõusta". Tere-tali! Kas saatejuht ei võiks/ei peaks neid asju teadma? Üpris levinud on nüüd, mil saame lausa riiklikult suurt reedet pidada, pühade puhul õnnitlemine, munade värvimine-söömine jms just suurel reedel. Lisaks eelnevale nimetasid tore kokk Al-lanKu-ning ning juba eelmainitud saatejuht maitsvat lihavõttetoitu pashat millegipärast (korduvalt) pašaks...
Mul on vist midagi viga.
Diagnoos: liialt ärritunud.
Ravi: vältida televiisorit.
Prognoos: ravitav.

2009-04-09T03:19:00.000-07:00

KLS 18.-20. nädal
Kehvad lood.
Seis sama.
Paigalseis.
Võitlus.
Tasavägine.
-7,5 on veel alles.

2009-03-19T04:30:00.000-07:00

Teatrielamustest, millest pole veel juttu teinud.

Eelmise aasta sisse jäid veel
TÄHED HOMMIKUTAEVAS
Vaatamas käisime Maretiga. Mis praeguseks meelde on jäänud? Osatäitjatest meeldis kõige rohkem Külliki Saldre; ära märgiksin ka Katrin Pärna ja Leino Rei (Andres Mäharit ma selles osas näha ei tahakski- lihtsalt ei sobi. Minu arvamus).
Teema, tegevustik jms ei köitnud eriti.
BEAUTIFUL BODIES
Seekord sain oma mehekese kaasa meelitatud, ja ta ei pidanudki kahetsema. :) Tükk meeldis meile, osatäitjad samuti. Ei oskagi kedagi esile tuua- harmooniline kooslus oli. Naerda sai :)

Sel aastal
VAENE LOOM VIHMA KÄES
Jälle pidi Maret minuga kaasa tulema. No mis sa hulluga (sooduka ajal ostsin hulk pileteid) ikka teed :P Tegevus toimus kuskil Iirimaal kihlveokontoris- täiesti võõras teema, eks ole. Aga tegelikult oli jutt tavalistest inimestest ja keerukatest suhetest. Või noh ikka sellest, mis meie ümber ja meiega toimub: keegi jätab kellegi maha; ühele meeldib üks, teisele teine; vana arm ei roosteta jpm.
Näitlejad mängisid kenasti, eriti jäid meelde "vana kooli" inimesed Merle Jääger, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste.

JÄINE MÕRV
Ütlen kohe, et täitsa hea tükk, kuigi paarist kohast lugesin, et nõrk ja lonkav. Meile Enega (minu seekordne "ohver") meeldis päris hästi. Esimest korda nägin suurel laval Maria Soometsa- kena mulje jättis; nagu alati energiline. Jaan Rekkor ja Hannes Kaljujärv- samuti kiidusõnad. Etendus rääkis kahe sõbra (kaasautorid) omavahelisest tülist, mis viis soovini partner (ja samas ka vastane) kõrvaldada. Nii läkski. Kes keda kõrvaldas ja kuidas- selles ongi küsimus :) Teater oli nauditav, lõpupoole osa pealtvaatajatest kiljatas, mis omakorda ehmatas ülejäänut publikut. Vot niimoodi elati kaasa :D Mida veel öelda tahaks: etendus polnud surmtõsine ja lõpplahendus oli ootamatu (isegi topelt :P)
Ahjaa, paar küsimust kerkis küll esile. Vastused neile sain lavastajalt endalt :)

2009-03-17T15:27:00.000-07:00

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Üks pisike käsitöötulem. Kingitus plikatirtsule :)

2009-03-17T14:26:00.000-07:00

Villand vastikutest viirustest.
No ausõna, mis sel aastal toimub? Tasapisi algas jaanuari keskel: 1-päevane kõhuviirus, algul J, siis H, veebruaris J-l palavik paar päeva+ sama palju nohust aega (vastlapäev), märtsis H-l palavik tohutu nohuga, millele järgnes J palavik kuni 40, tohutu nohu, lõpuks ka järsku alanud köha (KE ja L pidu)...
Ja täna kuulsin, et kõhuviirus L kallal... Uus ring vä!? Järsku aitab?

2009-03-17T14:12:00.000-07:00

KLS 13.- 17.nädal
Häbi kohe, aga fakt jääb faktiks. Kaal ei lange, tilbendan +/- 1kg või isegi suurema amplituudiga :( Hommikud on paljulubavad, aga õhtud kisuvad ikka käest :( Mingi osa nädalast näitab kaal ilusat arvu, ja siis tuleb taas kaalutõus :(
Lootus pole veel kustunud. Omast arust jälgin siiski kaalu (vastasel juhul oleks ma alguspunktis tagasi).
Urvaplaaster võiks aidata.

2009-03-10T12:06:00.000-07:00

Käbi Laretei
Otsekui tõlkes
Teema variatsioonidega

Võrratu lugemiselamus...
Valisin taas elulooraamatu- kindla peale minek. Aga niisugust nautimist ei osanud loota. Mis meeldis? Siirus ja avatus, rikas elu, mitmekülgne inimene. Autor räägib lapsepõlvest, vanematest ja vanavanematest, lahkumisest Eestist, abielu(de)st, lastest, muusikast (mitme rolli ühildamine!), taas Eestis käimistest.

... Ma hingasin sisse 1940.aastal ja väljahingamine algas nelikümmend kaheksa aastat hiljem, kui seisin laeva reelingu ääres ja nägin Tallinna piirjooni vihmapilvedest esile kerkimas. /---/ Tagasitulek ei ole repriis, tagasi ei pöörduta sellesama juurde, mis kord maha jäeti. (lk 18-19)

... Teisipäev: Pärnu. Kas ma saangi enam kunagi tasakaalu tagasi? Pärast Eestis kogetud kodutunnet, mööda Eesti teid sõite, pärast loodust, maju, taevast, Tallinna- kuhu ma tegelikult kuulun? /---/ Tundub, nagu peaksin taas koju jõudes otsekui nahka, keelt ja iseloomu vahetama. Mis küll saab pärast siinolekut? (lk 58-59)

2009-02-11T03:54:00.000-08:00

KLS 11. ja 12. nädal.
Ega nüüdki pole tea mida põnevat rääkida. Kaloreid ei arvesta (ata-ata), aga söön (siiski) vähem. Kuigi õhtupoolikutel on sageli tormiline isutõus. Ja paraku ka järeleandmine (kõvasti ata-ata). Käega ei löö, aga vot süüa tahaks... midagi head. Teadlikult ei osta saiakesi, kohukesi jm maitsvat, kuigi ka selles osas on erandeid. Ka näiteks värsket räime üle kilo ei osta, sest suurema osa panen ise pintslisse. Pool kilo on ikka vähem kui terve kilo.
Kui nüüd saaks jälle selle järje peale... 1. arvestada söödud toitu; 2. kasvõi natukenegi võimelda; 3. õigel ajal voodisse minna (ka see vähendab võimalusi õhtul süüa, lisaks tuleks uneaega rohkem kui 5,5h).
Tervis natike jupsib. Kõik veebruari reeded on "tervisepäevad". Seni olen veel päris rahulik.
Numbreid ka: 11.näd- 0kg kaotust, 12.nädalal -1kg. Nüüd on kokku -7,5 kg.
Teosammul alaneb mu kaal, aga unistused lendavad kõrgelt :D Mõned neist: a) ületada üks "maagiline" piir; b) ületada eelneva elu parim kaalulangetamisnäitaja; c) pidada kauem vastu kui varasemalt. Seni saan neist ainult unistada. Ja veel 2-3 soovi jääb praegu avaldamata.

2009-02-09T05:03:00.000-08:00

Kui mõtteid pole- loe ajalehti.

# Tööturuamet: kriitiline piir pole veel kätte jõudnud
# Tartu maratoni 1223. lõpetaja saab auto
# Olukord kinnisvaras: keegi ei osta
# Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel

Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele. Soomaa ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel, vahendas Maaleht. «Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem kui eelmine,» lubas Hein. «Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem.» Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.

2009-02-08T13:50:00.000-08:00

¤ Kunagi sügis-talvel, kui öösel sadas maha 1. lumekirme, arvas J.(5a) hommikul lasteaeda minnes, et võiks ka kelgu juba kaasa võtta.

¤ Viimasel ajal mängitakse palju kodu- ja pere-mänge. Jagatakse rollid. Nt J= issi, KE ja L = lapsed. Issi kontrollib, et lastel oleks õhtul hambad pestud ja õigel ajal saaks magama, sätib voodid korda jne.

¤ Mõnikord laps ei viitsi. Näiteks süüa. L (3a) ei viitsinud ja J (5a) söötis teda natuke. Probleemi polegi- mõlemad olid rahul :D

¤ Lasteaiast koju sõites. Tagaistmel käib arutelu.
L (3a): Kui teie olete juba suured, mehed, ja mina olen tita...
KE (5a): Siis oled sina naine.
J (5a): Ja sul sünnib tita.
KE: Või kaks.
Mina: Või viis?
Naer.
KE: Või 10? Või 20? Või 100?
Naer.
J: Või 1000?
Naer.

Mõne aja pärast.
KE: Kui me oleme suured, siis elame H ja J-ga koos.
Mina: Võib olla ei ela, sest siis on teil naised ja lapsed ning elate ikka eraldi.
KE: Võib olla võtame naise kahepeale?

Lihtne.

2009-02-02T05:33:00.000-08:00

.....#.....#.....#.....#.....
Jaanuaris olid ka mu ristipoegade sünnipäevad. Margus sai sellise kingituse.

2009-02-02T05:08:00.000-08:00

Aga sünnipäev oli mõnus... :)
+ käis palju külalisi (ema, Ma+Ei+KaEr+La, Ka+Ai+HaLi+An, Ja+Pi+Ma+Ke, Ma+Re+Ma+Pe, Ma+Pä+He), õnneks mitte päris ühe korraga. Ja pooled külalistest olid lapsed. Viimased sõbrad lahkusid jaanuari viimasel tunnil. Nagu juubel kohe :)
+ilm oli suurepärane: päike, pisike lumesadu ja piisavalt miinuskraade. Mulle väga meelepärane. Sünnipäevakingitus looduselt.
+tänan Ma ja Ei, kes sel "raskel hetkel" nõu ja jõuga aitasid!
+lilled ja kingitused. Mis sa teed- kingituse üle ON hea meel. Eriti liigutavad südant isetehtud asjad, just viimastel aastatel. Neis asjades on soojust, need on loodud saajale mõeldes, need on ainulaadsed :) Seepi ja küünalt näeb SIIN (veel sain teatrikoti, üliarmsad supipotid, ja rahalisi vahendeid endale millegi tarviliku ostmiseks, oma meesperelt lõhn).
-miinustest ei hakkagi rääkima :P

2009-01-30T01:00:00.000-08:00

...¤...¤...¤...¤...¤...

Teema: kingitus pisikesele sõbrale
Praktiline osa: ise ja umbes
Meetod: katse-eksitusmeetod
Lõpp-produkt: uuel omanikul läks nägu naerule :)

2009-01-23T05:13:00.000-08:00

Maire Aunaste
Iseennast kuulates

Täitsa hea raamat. Lihtsad lood tavalistest inimestest, tavalistest asjadest, aga panevad mõtlema. Lugeda oli mõnus, aga väga palju ühe õhtuga ei jõudnud, sest loetut oli tarvis "seedida".

Mõni katkend ka:
--- Palusin mõni päev tagasi intervjuu Soome suursaadiku abikaasalt pr. Kaarina Kaurinkoskilt, kes ütles väga kenasti, et kui tahad inimesi enda ümber hoida, siis tuleb neile inimestele ka tähelepanu pöörata... Neile kirju ja kaarte saata, neid mitte ära unustada.--- lk 40

Tunnen, et see viga on minulgi; tihti mõtlen tuttavatele-sõpradele,kellega tahaks rääkida, aga kirjutada-helistada või külla minna.... ei jõuagi. Ma ei ütleks, et aega vähe, aga vot ei jõua. Samas loodan siiski ennast parandada :)

--- Kui oleme oma seitsmetunniselt kalaretkelt ühegi kalata Eero rantšosse tagasi jõudnud- läbimärjad, päikesest põlenud ja rahulolevad-, tean lõpuks täpselt, miks mittehiidlased tulevad ikka ja jälle Hiiumaale tagasi. Siin puhkavad ühekorraga nii ihu, aju kui hing.--- lk 71

Ma pole jõudnud meie pere suvisest reisist kirjutada, aga see katkend tuletas taas meelde, et peaksin. Hiiumaaga on minul tekkinud eriline side.

--- Kohusetunne-pigem on see nagu väike vastik näriline, nagu sügelev koht, mida sündsustunnet silmas pidades ei saa avalikult kratsida. Tahaks, aga ei või. Ja mida rohkem sa teda unustada püüad, seda rohkem ta sügeleb!--- lk 72

Kommentaarid on liigsed :D

2009-01-23T03:33:00.000-08:00

..................See jutt on isiklikust saavutusest.
Siin maailmas on kõik suhteline.
Teema: mina kudusin 1.korda sokke (ma ei mäleta, et koolis oleksime neid kudunud).
Praktiline osa: algusest lõpuni ise.
Teoreetiline osa: selgitused, näpunäited ehk kogu värk tuli Maretilt. Tänusõnad! Õpikuid tudeerides poleks viitsinud jamama hakata :)
Õppemeetod: Puust ja punaseks.
Lõpp-produkt: valmis töö algelisust võib näha fotolt (võrdle sokke, mitu erinevust näed?:P)

2009-01-23T03:29:00.000-08:00

KLS 9. JA 10.nädal
Suurt juttu seekord ei tule, polegi eriti midagi kirjutada :) Tulemusi natuke ikka on: mõlemal nädalal kaotasin viissada grammi. Nüüd on kokku miinus viis koma viis kilo :)

2009-01-06T04:15:00.000-08:00

KLS 6., 7. ja 8. nädala aruanne.
Seda aega -jõulud, külaskäigud, vaba aeg, aastavahetus- ma kartsin ette, sest teada värk. Samas teadlikult lubasin endale natuke vabamat aega (ei jälginud pingsalt, mida ja kui palju söön). Nii et juba enne pühi sain +0,5kg :S Järgmisel nädalal (7.) säilitasin selle kaalu ja nüüd viimasel (8.) nädalal -0,5 kg. Niisiis alustan uut aastat -4,5 kg kaalukaotusega. Pole nagu viga. Aga see arv on ikka niiii väike....

2009-01-06T03:20:00.000-08:00

HEAD UUT AASTAT!
Täna tohtivat veel soovida :) Ja vana kalendri järgi on täna jõululaupäev.
Viimastel päevadel adusin taas, kui kiiresti aeg liigub... Juba ongi detsember (päkapikuaeg, peod, jõulud, kingitused, aastavahetus, paarinädalane jõulupuhkus) läbi. Jaanuar kihutab ka. Tunnen, kuidas kihutab.
Õnneks kestab õues juba mõnda aega ilus talveilm. Lumi on maas detsembri algusest saati (enam-vähem), eelmise nädala lõpus ja eile saime tunda -10 -12 külmakraadi. Kütta tuleb rohkem, aga ikkagi on mõnus :) Päevad on tunduvalt pikemad ja päikegi näitab ennast rohkem.
Jõuluõhtul olime kodus ja võõrustasime 8 kutsutud külalist (Mareti pere ja Kalle pere). Meelivaks üllatuseks oli Marguse ja Peetri "juhuslik" sattumine meie poole. Uusaastaööl olime oma perega (75% ulatuses) Mareti pool. Meie esiklaps otsustas ristiisa perega maale uut aastat vastu võtma minna. Seekord siis selliselt. Tegelikult on ammu teada, et H. läheks igal võimalusel maale. Teda kisub sinna. Olgu soe või külm või porine. Eriti poriga olevat põnev. Rattaga sõita! Nüüdki saabus koju potisinise põlvega (3x oli jääle kukkunud, ühel korral läks lumelauaga sõites põlv vastu külmunud mutimullahunnikut).
Niisiis uusaastaöö. 18 paiku "vajusime" sugulaste poole kohale, mõningad ettevalmistused ja pidulik sööming võis alata. Paarkümmend minutit enne keskööd hakkas meeletu rahvamass kesklinna poole liikuma. Nagu ülestõusmispühade öisele teenistusele :) Vähendatud koosseisus läksime meiegi uue aastaga Turu sillale kohtuma. Pauku, tulesid, tossu, rahvast- kõike oli kuhjaga :)
Kuidagi ei saa mainimata jätta, et pidulaud Mareti pool oli uhke, perenaine virk ja koos veedetud aeg väga meeldiv!
Loodetavasti toob ka uus aasta meile kõigile tööd ja leiba, rõõmu ja tarkust, töökust ja hoolivust!
Kohtumisteni!

2008-12-19T03:12:00.000-08:00

KLS 5.nädal läbi.
Midagi erilist kirjutada ei ole.
Enesetunne on üldiselt hea.
Viimasel ajal tunnen küll pearinglust (isegi pisikest tasakaaluhäiret), aga ma arvan, et see tuleb suhteliselt normaalsest vererõhust (90/140), mis minu kehale harjumatu. Loodetavasti on mu diagnoos õige :D
Numbritest: kuidagi läks pool kilokest alla ka, ja nüüd on kokku -4,5 kg. Ülimalt rõõmustav ja innustav. Loodetavasti aitavad meelerahu ja -kindlus ning pöidlahoidjate positiivne energia :) mul veel mõned sammud kergenemise suunas teha.

Hiljem: mõtlesin sellele tasakaalu-värgile ja leidsin veelgi parema seletuse. Ma pakun, et mu keha oli/on kui jonnipunnil: alumine osa tugev ja raske. Nüüd mõne kilo kadumisega ei suuda alumine ots ülemist enam nii hästi püsti hoida- raskuskese on nihkunud. Kuhugi. On ju loogiline!? :P

2008-12-17T07:39:00.000-08:00

	Ott Arder Luule sünnib kus sünnib kui sünnib

KÕIK SEE ON MEIE ELU
trammi- ja kõnniteed.
Kesköine keskustelu,
talved ja tulvaveed.

Kõik see on meie elu,
sõbrad ja tuttavad.
Võõrad, kes tundmatusse
tänavail tõttavad.

Kõik see on meie elu,
suved ja sügised.
Koltuvad hambad, taskud
tubakaprügised.

Kõik see on meie elu,
eile ja täna veel.
Ei seda teagi keegi,
kaua ta viibib teel.

KÕIK SEE ON MEIE ELU,
meie valge ja must.
Tule ja mine ja kulu
kuhugi minekust.

* * * * * * * *

KOER POISS METSAS

KOER POISS LÄKS METSA,
RONIS PUU OTSA
JA TEGI KOLEDAT HÄÄLT.

METS KAJAS MÖIRATES VASTU,
POISS NAGU PÜSSIST LASTU
MAHA POTSATAS OKSA PÄÄLT.

* * * * * * * *

PISIKE PUU

ON KASVAMAS KUSKIL ÜKS PISIKE PUU,
TA ROHETAV VÕRA ON HABRAS JA NOOR,
VEEL NÕRK ON TA TÜVI JA LÜHIKE JUUR,
NII PEHME JA SILE TA ÕHUKE KOOR,
KUID TEMAGI LOODAB, ET ÜKSKORD ON SUUR.

ON KASVAMAS KUSKIL ÜKS PISIKE PUU
JA KARDAB SEE PUUKE VEEL RAJU JA TUULT.
ON KASVAMAS KUSKIL ÜKS PISIKE PUU
JA VAJAB SEE PUU SINU SÕPRUST JA HOOLT!

* * * * * * * *

KÄBI JA KÄGU

KÄBI NÄGI KÄGU,
KÄGU NÄGI KÄBI.
"RIPUD?" HÕIKAS KÄGU.
"KUKUN!" VASTAS KÄBI.

* * * * * * * *

ENNEMINEVIK, TAGUTULEVIK
korralagedapealne
teole tigeda mahalugeja
teada
rukist lõikame, hunti hõikame
sirp on siit, vasar sealne
muu see muidugi iseenese
seada

akrobaatide atribuutika
tõotab tugevaid tõuse
vabalangemist, sissehingamis-
pause
lase lennata ilma vennata-
tema enam ei tõuse
elu õpetab, vikat lõpetab
lause

hangub vagudes oma jagudes
tasa kivise maaga
unenägude piiripragude
saaga
haige pihaga kasevihaga
lavalaudadel võimled
hõimled, higistad, iseendaga
sõimled

* * * * * * * *

Küsimus:
Kas viitsisid kõik neli luuletust läbi lugeda? Miks? :P

2008-12-14T04:13:00.000-08:00

KLS 4.nädal läbi
Mu postitus hilineb mõne päeva, aga see pole oluline.
Sel nädalal läks maha 0,5 kg (kokku tuleb -4,0 kg).
Enesetunne on hea.
Võimlemist ja muud sportlikku tegevust ei olnud.
Püksirihmal tegin 1 sammu tagasi (püksirihma ei kasutanud ma umbes kuu aega), nii et nüüd on ka visuaalne märgike olemas :)
Meelestatud olen positiivselt, aga jõuluperioodi osas olen realist :)

2008-12-07T07:41:00.000-08:00

KLS 3.nädal läbi

Kui lähtuda eelmises postituses antud kriteeriumidest, siis sujus mul eelmine nädal hindele "hea" . Nubritest rääkides: kaalulangust null, aga tõusu samuti null :P Möödunud nädalal oli mul paar kriitilist päeva ehk emotsionaalselt, psüühiliselt "liimist laht" olemist. Ja eks siis läks käiku variant "S" (= söök) :(
Aga ma heitu ja jätkan.
Jõulud tulemas :)

2008-11-27T14:04:00.000-08:00

KLS 2. nädal läbi.

Kui ausalt rääkida, siis läks kõik kenasti. Üllatavalt kergelt. Ma tean, et algul lähevad kilod libedamalt. Edaspidi tuleb rohkem pingutada. Teoorias olen jätkuvalt tugev :P
Mu positiivne plaan näeb ette, et kui nädalas saavutan -0,5 kg, siis see on " väga hea". Suurem negatiivne number on juba "suurepärane". Kui kaal jääb samaks- "hea", peaasi, et uuesti juurde ei võtaks. Möödunud nädalaga läks mul 1 kg maha, nii et nüüdseks on kuhugi kadunud 3,5 kg! :) (leidjal palun seda mulle mitte tagastada) Nüüd olen u selline nagu 2a tagasi. Väliselt pole mu saavutust (loomulikult) tuhkagi märgata, sest protsentuaalselt on kogus imepisike.
Eile nautisin veeprotseduure Mareti ja Enega- suurepärase enesetunde sain! Ja salamisi käisin Aura kaalul ka- tulemus meeldiv. Nojah, aga täna sattusin libedale teele... mõistuseraas jättis mu maha ja ma sõin ega kontrollinud ennast...
Eks näis, mis edasi juhtuma hakkab.

2008-11-20T03:38:00.000-08:00

Debora Vaarandi
Aastad ja päevad
Nooruselugu

Kuna mind huvitavad elulood, siis see raamat oli (täiega :)) minu hingele. Tuttavad kohad (nt elas D.V Tartus Mäe tänaval), tuttavad nimed (nt G.Ernesaks, A.Hint, J. Smuul...) ja inimsaatused.

---"Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." (lk 9)

Mis oli enne mind, missugune oli minu lapsepõlv, kuidas kujuneb inimene, kelle eeskujud jäävad saatma kogu elu?

--- " Häid keelatud asju oli mitmeid: väraval kiikumine, leivatükiga peos õue jooksmine, käikude uuristamine värskesse kahisevasse põhukuhja, kassipoja kräunutamine ja muud koerused." (lk 11)

Lühidalt: väga hea raamat! :)

2008-11-20T02:43:00.000-08:00

KaaluLangetamisSaaga (duubel 118) 1.osa kokkuvõte.

Nädal sai läbi, ja mina olen rahul, sest
* suutsin jälgida, mida suhu panen (ja see ON raske)
* enam-vähem järjepidevalt arvestasin kaloreid (1200 kcal päevas)
* sain näljatundega hakkama (eriti tugevalt andis tunda 2., 3. ja 4.päeval)
* natuke tegin kõhule trenni (tõesti natu-natuke, aga see ON parem kui mitte midagi)
* maha läks kaks ja pool kilo (väga rõõmustav ja innustav; samas- liiga tormakalt)
* rõõmustavad igasugused head soovid ja soovitused !!! Aitäh toetajatele :)

Mina arvasin alati, et ei suuda sellise kogusega ära elada, sest seda on LIIGA vähe. On küll vähe. Sõingi mitu korda rohkem (vähemalt 3x rohkem). Täiesti uskumatu, et nädala vastu pidasin! (Ärge arvake, et hooplen, sest tean oma tahtejõuetust dieedi pidamisel)
Mina arvasin alati, et peaksin tasapisi harjuma ja harjutama uue söömis-süsteemiga, olen sellise sujuva ülemineku poolt :) Aga ma olen väga rahul, et nüüd tuli "vaim peale" ja raksaki! ilma üleminekuta sai asi käsile võetud. Tegelikult söön ju kõike, lihtsalt kogus on pisem. Ja näljatunnet enam ei märkagi või polegi seda enam.
Nüüd pean ennast ohjes hoidma, et mitte sattuda libedale teele... Lumi ka juba 2. päeva maas :)

2008-11-13T03:43:00.000-08:00

- "Kui ma tahan väga süüa, joon ma klaasi vett ja petan sellega organismi!"
- "Ei ole hea petta. Kui tahad kaalus alla võtta, ära osta midagi külmkappi. Kui söögiisu tuleb, ava külmkapiuks, vaata sisse ja pane kinni!"

Momendil otsin nippe, kuidas kõhtu petta.
Kõht on tühi. Aga külmkapp pole tühi.
Harjumus (näksida) tugev. Aga iseloom nõrk.
Lootuskiireke vilksatas siiski. Aga pikk päev (nädal, kuu) veel ees.

Käsil 1.nädal. Ei, mitte rasedust :)

2008-11-02T03:01:00.000-08:00

TEATRIELAMUSED
Võta mind!

Eesti lavade uueks menunimeks kujunenud briti näitekirjanik Mark Ravenhill kutsus 1998. aastal kokku kolm kolleegi ning workshopi korras valmis nelja dramaturgi ühistööna 12 stseenist koosnev näidend, mille tegevusajaks- ja kohaks suvine nädalalõpp ühes Inglismaa linnas.

Lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)
Kunstnik Kristiina Münd

Osatäitjad: Laura Peterson, Helena Merzin-Tamm, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Markus Luik, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Olime Maretiga esimest korda Sadamateatris. Tükk oli hea. Erilise "maigu" jätsid Laura Petersoni ja Markus Luige etteasted. Nauding vaadata. Kuigi stseenid olid tugevalt sek-si-teemalised, siis takkajärgi jääb siiski kumama üksinduse mure. Inimesed tahavad ennast tugevana, ilusana, targana, seksikana jne jne näidata, aga tihtipeale on seesinane inimene väga üksik. Üks tingib teist?

SVIIT

Pöörane naljalugu, kus vahetusse lähevad nii mehed kui ka naised, hotellitoad, voodid ja kõik muu, mis vähegi võimalik.

Lavastaja Andres Dvinjaninov
Kunstnik Maarja Meeru

Osatäitjad: Marika Barabanštšikova, Indrek Taalmaa (Pärnu Endla), Karin Tammaru (Pärnu Endla), Alina Karmazina, Ott Sepp, Margus Jaanovits

Kullakesed tähistasid oma 3.sünnipäeva esietendust vaadates ja sellele järgneva kohvitamisega. Tore ja mõnus. Etendus ka :) (kuigi suurt üllatusmomenti polnudki) Lihtne lõbus lavatükk.

Kogutud teosed

Ootamatuid, pingsaid sündmuspöördeid sisaldav lugu kahe kirjandusele pühendunud naise sõprusest kergitab üles intrigeerivaid küsimusi loomingulisest konkurentsist, õpilase ja õpetaja vahekorrast, kirjanduse ja elu suhetest.

Lavastaja Eva Klemets
Kunstnik Aime Unt

Osatäitjad: Külliki Saldre, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Seekord Ruthiga Sadamateatris. Üle pika aja sai natuke (vahetult) lobiseda, koos olla. Tänan, Ruth! :)
Tükk meeldis, isegi väga! Esiteks lavakujundus: inimesed istusid ümberringi, keskel ümmargune lava, mis oli vahete-vahel kardina-eesriidega eraldatud. Võib öelda, et tegemist oli pöördlavaga, aga pinna asemel liikus hoopis mööbel- seda tõsteti päripäeva edasi :) Veel meeldisid osatäitjate hästi kenad kostüümid (eriti Külliki Saidre puhul), mis rõhutasid tegelaste seisundit. Esimeses vaatuses toimus ümberriietumine enam-vähem avalikult, mis võiks sümboliseerida tegelaste omavahelist avameelsust. Õpetaja viimane pruunikas riietus toonitas elusügist, ja täiesti kortsus käsi (ma ei saa siiani aru). Näitlejad meeldisid ka, kuigi etendust läksin vaatama pisikese eelarvamusega. Ja tükk ise... Pani mõtlema. Põnev ja kaasakiskuv. Kirjanduslikud liialdused, piirid elu ja kirjanduse vahel, suhted ja suhete areng.

2008-10-20T11:09:00.000-07:00

...Lehtede langemise aeg...

Henrik Toompere 17.07.1946- 13.10.2008, näitleja ja lavastaja
Dagmar Normet 13.02.1921- 16.10.2008, lastekirjanik
Urmas Ott 23.04.1955- 17.10.2008, teleajakirjanik
Kustas Kikerpuu 19.10.1937- 20.10.2008, muusik ja helilooja

Lisaks: A. kodukülas sai 17.10.2008 õnnetult surma 45 aastane külavanem Allan...
Väga kurb aeg.... :(

(enam-vähem samal ajal 20 a tagasi suri Räpina-tädi)

2008-10-14T07:19:00.000-07:00

Väljas
Triin Soomets

Tuum 2006

Luulekogu «Väljas» sisaldab Triin Soometsa peamiselt viimase aasta jooksul kirjutatud luuletusi.
Stiililt jätkab autor oma isikupärast, tugevat ja jõulist laadi. Kirg, iha ja viha, kurbus ja äng… tõsine ja siiras armastusluule.

- - - - - -

vastus on vastutus
kui julgesin esimest korda ilus olla
tundus vastutus liiga suur
kui esimest korda teda puudutasin kõikus põrand
suudlusest kukkusid klaasid akende eest
ja kui me esimest korda teineteisega magasime
põles linn poole kilomeetri raadiuses maha
sellepärast ma natukene kardangi

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

lykkad ykshaaval sirgeks oma selgroolylid
ja tead, et oled väärt armastama.
lased maal tiirelda ja pöörelda
ja ei taha oksendada ega karjuda.
sa oled maailma keskpunkt, telg ja tasakaal
ja teed suuri ja väikesi asju,
toidad ja sööd, lähed ja tuled, lõhud ja lood.
sa ei seleta midagi,
naeratad või ei naerata, oma asi.

Kumb luuletus Sulle meeldis? Miks?

2008-09-23T05:09:00.000-07:00

Paavo Piik
Kummuli linnad
23 luuletust

Tuum 2006

TUTVUSTUS

Paavo Piik on noor, uusima põlvkonna luuletaja, kelle luuletused autori noorusest hoolimata on põnevad ja küpsed teosed. Autor esindab põlvkonda, kes on manifesteerinud end D-generatsioonina.
«Kummuli linnad» on Paavo Piigi debüütkogu.
Luuletekstid on vaimukad ja iroonilised, luuletajat iseloomustavad hea haridus, täpne pilk, enesekriitika ja selge sõna.

¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤

TÄHELEPANU, suhtlemisvõrgud on väljas
networking, tunnen 400 inimest
telefonimälus on 150, meilikastis 200 lisaks
(mõnel on mitu aadressi)
ON SUL VABU TUTTAVAID?
aga kontakte vahetada,
müüa, ära anda?
ma tahaksin endale veel üht kolmanda kategooria
sõpra ja välismaalastest on ka hetkel puudus
MISMÕTTES TEDA EI ANNA? alandan
su viiendasse kategooriasse
MISMÕTTES INSTRUMENTAALNE MAAILMAPILT? ilmselt
valevagatseja. võrgud on väljas,
niidid on nähtaval

viimati tundsin kellegi vastu sügavamat huvi 1995.aastal

Küsimus laiale ringile: mis mõtteid see luuletus tekitas?

2008-08-24T04:35:00.000-07:00

augustikuupäevad:
* 19. nagu ikka surnuaiapühal
* 17.- 20. maal olles ilus suveilm
* 19. Gerd Kanter võitis kulla!!! Ilus!!! Liigutav!
* ööl vastu 20.aug Tallinnas öölaulupidu- ka telekast vaadates tunded ülevad
* 20.aug kiirustasime Tartusse, et näha autasustamistseremooniat + sünnipäeval

2008-08-24T03:29:00.000-07:00

HAIDATI, NAARI JA HÕKÕRDI, NII ET KÕTT VIRILDÜ (Setu).

Korralik naeruteraapia (agent Vardake , pantalooniprojekt ja karvased ööd), ilmaasjade arutamine (nt murded-murrakud), plaanide tegemine (Kullakestel 3. sünnipäev tulemas), lahe seltskond ja hea-parema toidu maitsmine- selline oli Kullakeste viimane kohtumine Oravakese "pinnal" 22.augustil :) Tollest õhtust ajendatuna algatan mängu:

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
LÕÕPISIME, NAERSIME JA HÕKERDASIME, NII ET KÕHT LÄKS KÕVERAKS.

1. Kogume tõlkeid (eesti murded ja murrakud, teised keeled). Märgi sulgudesse, millise keelega tegemist.
2. Avalda kogu nimekiri oma blogis (koos nende 3 punktiga).
3. Nimekirja järgmise avaldaja leiad sissekande kommentaarist.

1. Haidati, naari ja hõkõrdi, nii et kõtt virildü (setu).

2008-08-16T09:46:00.000-07:00

MÕISTA, MÕISTA...

Nimeta koduloomad, kes varuvad enda jaoks ise talvesööda.

Õigesti vastaja saab auhinnaks vastavateemalise meene :)

Lisatud 24.08: õigesti vastas Lapiliisu, kes sai pildil oleva purgikese, milles on küsitud koduloomade selleaastane toodang :)

2008-08-16T02:24:00.000-07:00

Hõbemedal Pekingi OM-lt!!!
Mõni minut tagasi võitsid Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali!!!
Võimas!
Joovastav!
PALJU ÕNNE! :)

Nüüd pool tundi hiljem: autasustamine tekitas samuti külmavärinaid :) Väga liigutav. Meeldis, kuidas medali-andja-onu ja lillede-andja-onu tunnustavalt patsutasid Jüri Jaansoni õlale. Veel: Tõnu Edreksoni vanaonu oli Kristjan Palusalu, ja Jüri Jaansonil on see 6. olümpia (ja 2. OM medal)- see on tase!

2008-08-12T03:35:00.000-07:00

Meie poistele sündis täna 9.nõbu :)

2008-08-12T00:59:00.000-07:00

TAARKA
Eilne päev oli vihmane, sombune, unine... Miski ei edenenud... Püüdsin koristada- noh, ei sujunud. Sõime kerget sööki (arbuus, suvikõrvits jms), sest nädalavahetusel sai küllalt priskelt toitutud. Reede- pühapäev möödus maal, kuhu oli kokku tulnud 4 peret (Saaremaa-rahvas ka), mehed panid telekatuppa uue põranda, lisaks vahetas A. 3 autol õli, käidi seenel ja saime neid kukekaid puhastada, puhastada ja puhastada. Ämbrite kaupa. Aga nüüd on talveks sügavkülmas mitu karpi kuldseid seeni :)
Veel eilsest: sain teada, et eelmisel nädalal sündis tuttavatel pisike tütar :)
Ja väga meeldivaks üllatuseks oli selge taevaga õhtune ilm, tänu millele käisime Maretiga kirmaskil ja "Taarka" filmi vaatamas. Kõik Raekoja platsil. Tunniajasel kirmaskil esines suur ühiskoor (Meremäe, Värska, Obinitsa, Tartu jt koorid), mõned kargused vahepeal :) Väga võimas!
Ja siis film... Rahvast oli terve Raekoja plats täis. Vaadati vaikselt (lausa hämmastav ja võimas!) Esimene setukeelne mängufilm (eestikeelsete subtiitritega :P) Maailma esilinastus. Põnev. Näitlejad- väga hea töö! Ain Mäeots režissöörina- pole paha esimese korra kohta. Linal nägin Helenat ja suurt hulka tuttavaid, aga vennapoegi ei tundnudki ära. Rahvariietes ja massistseenis- ei jää kohe silma. Tunded siiski vastakad. Minu jaoks oli filmis liiga palju roppusi, ma arvan, et võiks vähemaga läbi saada. Aga filmi loojad armastavad markantseid stseene, inimesi jne Ja võib tõesti arvata, et Hilana Taarka oli teistest erinev.
Siin om pal`lò filmist ja lauluimäst hindäst juttu.

2008-08-07T04:34:00.000-07:00

Väike hingetõmbepaus. Pärast "ränka" nädalavahetust pole töötempo teab mis kiire, aga tasapisi, tasapisi... Poiste elamine on puhas. Jäin oma tulemusega rahule. Tean, et kõik sahtlid, riiulid, voodi- jm alused said korda. Kapi sisu sorteeritud; poisid proovisid riideid, mis juba väike, mis veel suur. Nüüd on ülevaade ka olemas, mis lasteaeda- kooli minekuks olemas v mis puudu. Kooliasju käisime H-ga juba ostmas. Uude pinalisse sättis poiss pliiatsid- vildikad oma soovi järgi ümber :P Natuke nagu põnev ka see uus kooliaasta :D
Ah jaa, kunagi kirjutasin ühele riidekarbile markeeringu "J-le veel väikesed riided" :P

2008-07-31T05:48:00.000-07:00

Eile tegi A. lastetoa akendele põsed, ja juhuslikult tuli tolmu ka. Täiesti korralikult.
Kuna moljutamisperiood hakkab vist otsa saama, siis lõpetasin oma koristusvastase streigi ära. Praeguseks hetkeks poiste toas suurem mustus hävitatud. Järgmisel nädalal hakkan tasapisi generalnuju uborku tegema.
Eile saabus me suurem pojake maalt (onu K. perega), ja täna sama seltskond juba Saaremaale teel. Üllatus-üllatus: ka A. otsustas minna :) Meie J-ga peame nüüd kõik korda ajama: täna Jani sünnipäevale, homme päätnitsapäevale Saatsesse, laupäeval võtame osa Seto Kuningriigipäevast ja pühapäeval sõdurpoiss-Martinit vaatama.
Oeh, eks näis, mida ma järgmisel nädalal viitsin teha :P

2008-07-29T07:52:00.000-07:00

JUULIKUUS, 12.-13. päeval 2008 käisime Maretiga taas sünni- ja lapsepõlvemail, millest õeraas SIIN ka kirjutas. Omalt poolt siis nii palju, et igati tore ja mõnus oli:
@ kohtusin pinginaabriga ja nägime ta peret ning kodu;
@ kohtusin endiste töökaaslastega;
@ üle pika aja sai paari koolikaaslasega (Hillar, Maarika, Enn) juttu ajada;
@ meid võõrustati nagu tähtsaid külalisi;
@ mõlapäev oli (loomulikult) vihmane, aga soe;
@ Mõla mäel maitsesid pokad imeliselt, just nagu lapsepõlves;
@ pikemad vahemaad said läbitud autodega, suur tänu Ennule, Hillarile ja Elsale (kelle naaber meid piiripunkti viis)

Fotol on näha EV-aegset pangahoonet, kogu mu teadliku elu jooksul on siin postkontor olnud.

2008-07-22T04:48:00.000-07:00

Külm tuul puhus üle metsalagendiku.
Tumedas nahkjopes mees surus käe aeglaselt põuetasku ja tõmbas sealt välja tuhmilt helkiva püstoli. Hommikusest rõskusest kohmetunud sõrmedega urgitses ta portfellist padrunikasseti ja lükkas selle harjunud liigutusega käepidemesse. Siis vaatas ta karmi pilguga endast mõne meetri kaugusel seistvat inimgruppi. Kostis kaitseriivi metalne naksatus.
Ärevil nägudega inimesed kangestusid paigale. Keegi ei hinganud, pead laskusid rinnale.
Relvaga käsi tõusis aeglaselt. Mõni sulges erutusest silmad.
Lajatas pauk...
Hansapanga Tervisejooks oli alanud...

# # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #

Põder ja jänes leiavad metsast püssi.
Jänes uurib seda siit ja sealt, põdrale tundub aga toru maitsevat.
Järsku käib pauk... ja põdra lõug puruneb laiali.
Jänes: "Mis sa irvitad, ma jumalast ehmatasin."

# # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #

Ajakiri "Nõukogude Naine" kuulutas välja konkursi teemaga "Kas me tunneme naisi?"
Võitis noor poiss nimega Petja Ivanov, 10-aastane.
Ärritunud lugeja kirjutab kirja toimetusse:
"Mis korralagedus teil seal toimub? Ma olen 65-aastane ning tunnen naisi juba alates 12 eluaastast alates aga teie andsite auhinna mingisugusele poisikesele!"
Toimetusest vastatakse talle:
"Meie konkursi esimesele küsimusele "Millises paigas on naistel kõige kräsusemad juuksed?" vastas Petja õigesti - Kesk-Aafrikas. Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!
Meie konkursi teisele küsimusele "Kuidas nimetatakse naiste tähtsaimat organit?" vastas Petja õigesti - Ülemaailmne Naiste Föderatsioon. Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!
Ning lõpuks, meie konkursi kolmandale küsimusele "Mida naised ootavad kannatamatusega iga kuu?" vastas Petja õigesti - "Nõukogude Naise" uut numbrit. Aga mis vastasite teie? Täname, et ei lisanud joonistust!"

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kuna valitsus kavatseb BNS andmetel hakata jälle reguleerima nimepanekut, siis siin veel viimane valikuvõimalus...
Lastenimesid fantaasiapuuduses lastevanematele:
1. Poistele: Anivald, Eevald, Vägivald, Viino, Veino; Aadu, Beedu, Ceedu, Deedu, Eedu; Jossifaadu, Timoti-Mäkvei; Rülbo, Nilbo, Rõlgert, Rögabert, Rägapart.
2. Tüdrukutele: Viina-Mari, Arbuza, Greipfruta, Banana, Tikrike, Avokaada, Kartoffel, Sardiinia, Aadria, Claviatuurica, Uulica, Kvitancia, Arvutiina, Osoonica, Ohmoonyka, Kuvalda.
3. Kaksikutele: Copy ja Paste, Sööbik & Pisik, Alko & Hoolik, Käbi & Känd, Siga & Kägu, Kahvel & Nuga, Pada & Katel, Euro & Visioon; poisile nimeks Nuupagadii ja tüdrukule Tcheburaska; Isabella ja Onubella; Ruulib ja Sakib; poisi nimi Õlu, tüdruku nimi Õlle; Jaanica ja Paanica; Kuule ja Maale.
4. Komplekt neile, kellel plaanis kuus last: Eedu, Teedu, Peedu, Eesti, Läti, Leedu.

2008-07-17T03:25:00.000-07:00

Tänasida toimetusi ära viska homse varna, sest ülehomme on ka päev. Ja nii ongi... Tänast tusatuju tahtsin "ravida" aiatööga. Vihma hakkas sadama. Mida ma nüüd teen? Toas oleks tegemisi küll... Kuna on pikem koristamiskeeld (ise keelan, sest absoluu-uutselt ei viitsi...), ja tuju kehvake- mitte midagi ei tee. Ajuvaba laiskusperiood.

2008-06-27T09:07:00.000-07:00

Lapiliisu tahab teada :P

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
Tõlge maakeelde Oravakeselt.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Njaa, aasta 1998... Muutuste aeg: kaalumine, otsustamine, loobumine, otsimine, alustamine jne jne ehk pühkisime Põlvamaa tolmu jalgadelt ja otsisime (töö- ja elu-) kohta Tartusse. Ega see kerge suvi küll ei olnud...

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

- Õhtuks süüa teha (ahjulõhe + riis)
- Koristada (see lõputu tegevus)
- Aias umbrohtu hävitada
- Paberihunnikutest (e -pahnast) lahti saada. Ma ei saa aru, miks mul neid "vajalikke" asju nii palju koguneb...
- Õmmelda, heegeldada jm käsitööd teha (st palju poolikuid asju lõpetada)

3. Lemmiksnäkid?

Viinamari, virsik, ploom, pirn ja kõiksugu šokolaadi-maiustused. Võimatu maiasmokk olen :P

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

- Aitaks ema ja veel paari-kolme lähedast (õega väga sarnane vastus :P)
- Muretseks natuke suurema elamise
- Reisiks perega rohkem

5. Kohad, kus oled elanud?

Petseris u 19 a, Põlvamaal u 8 a ja Tartus nüüd juba peaaegu 10 a.

2008-06-11T13:47:00.000-07:00

Täna saabus lõpuks kauaoodatud vihmake!!!

2008-06-11T04:06:00.000-07:00

1. juunil toimus Värskas laat, millest sain minagi oma poistega osa. Tore päev oli ja ilusaid asju vaatasime, raha kulutasime natuke ka: enamus ostudest läks poiste kõhtu, lisaks salvräti- hoidja ja paar loosi. H võitis endale suure padja, J randme- soojendajad, mida ta rõõmuga kandma hakkas (väga hästi kaitsevad sääskede eest :P) (1.foto)
Esinesid kohalikud noored, ka poiste nõbu Helena. ( foto 2)
Üllatusena kohtusime uue sugulase K. Rasmusega (3 k vana), kelle olemasolust olime teadlikud, aga näinud veel mitte.
Veel pilte.

2008-06-03T03:56:00.000-07:00

Eelmisest nädalast:
¤ H jälle koolis, ja see oli viimane õppenädal, nö kaasaegne õppimine klassist väljas (ekskursioon Ida- Virumaale, matk, klassiõhtu, etendus jms). Päevad olid mõnusalt lühikesed ja ilm ilus :)
¤ J jälle lasteaias (pärast 3,5 nädalast "haiguslehel" olemist), issiga käis perearsti juures mõõtmas- kaalumas ja arengust ülevaadet andmas :P (5a 2k- 115 cm, 21 kg)
¤J sõitis mõnel päeval tädi M ja KE-ga bussiga lasteaeda ning õhtul ka tagasi (elamus ikkagi!) :)
¤ Kolmapäeval käisid meil väga toredad külalised: Ruth oma põngerjatega. Rõõmu taaskohtumisest tunnen praegugu veel! Tänan neid selle eest!!!
¤ Laupäeval suundusime maale, kus üle pika-pika aja sai saunas mõnuleda... A-ga avasime ujumishooaja ja tiigi puhastamishooaja. Oi, kui mõnus oli... Natuke jahe küll, aga kuna saun oli äial päris kuumaks köetud, siis kaifisime saunalava+ tiiki maksimaalselt.
¤ Laupäeva hilisõhtul kuulsime öökulli uhhuutamist. Ma ei mäleta, et oleksin seda looduses kunagi kuulnud (telekas küll).
¤ Pühapäeval käisime Värskas II suvistepüha käsitöö- ja maalaadal (sellest ülevaade järgmises postituses)

2008-05-24T13:19:00.000-07:00

SUUREPÄRANE LAUPÄEV VILJANDIS.
Täna oli Kullakeste kogunemine Viljandis. Selline, mis jääb kauaks meelde.
Kõigest tuleb rääkida ülivõrdes: ilm, sõit koos 3 kena neiuga (mina seekord autojuhi rollis), Viljandi kultuuriakadeemias kokkusaamise korraldamine siuu poolt, õpitoas väga toredad õpetajad Kadri ja Age, õppeprotsess ise, (taas)kohtumine käsitöörahvaga, Pärimusmuusika Aida külastamine, Anu Raua näitus ja kohtumine kunstnikuga endaga !!!
(ülemisel fotol on näha Anu Raua vaibad Tartu Jaani kirikule)
Mida hing veel ihkaks?!
Õpihimuliste naiste seltsis oli täna ka 7 tublit poissi- võimalik, et tulevased käsitöömeistrid ;P Väga viksid ja kannatlikud! Kiitus! (ma tean, mida räägin :))
Õppisin tegema Kihnu nuaritsõt (fotol 1. pael), südämetega (helkur)paela (fotol 2.), klaasisuuvüüd (fotol 3.) ja neljatahulist paela (4.) Meeldis teha. Nüüd on tahtmine veel harjutada ning mõni pael v vöö algusest lõpuni valmis teha. Eks näis :)

¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤ ¤¤¤

Minu 3 meest on täna maal. H niitis muru, sõitis rattaga, J saagis puid (?), poisid said üle pika aja terve päev väljas olla, A parandas autot- sellise ülevaate sain õhtul telefonitsi. Ka nemad olid päevaga rahul.
Reisilt koju jõudnud, käisin surnuaial (klassijuhataja hauale viisin lilled ja küünla), sõin, tõmbasin fotokast tänase ürituse pildid arvutisse, harjutasin klaasisuuvüüd ja kuulasin-vaatasin Eurovisiooni.

2008-05-20T04:54:00.000-07:00

SUVEMÜTSIHAKATIS I
sai tehtud 3-aastaseks saavale neiule.
Näidiseks oli ees Mareti heegeldatud mütsike, aga kuna minu lõng oli jämedam ja "objekti" pea väiksem, tuli sobitada ja nats ise rehkendada.
Lõng: LOVE Soft 8/4 (100% puuvill), heegelnõel nr 3.
Ühekordsed sambad. Rosetike on minu "vaimusünnitis", lihtsalt katsetus.
Hinnang: sünnipäevalapsele meeldis, õhtul magama minnes võttis mütsi kaissu :)

2008-05-19T14:02:00.000-07:00

MAIKUU KIHUTAB SAJAGA.

Kuhu küll need päevad jäid?
Mis neist küll on saanud?

1. Tuulerõuged.
Meie ringi alustas KE, paari päeva pärast, 2.maist - J (palavik 39,7 kahel päeval, keha absoluutselt punne täis- polnudki mõtet täpitada vaid maalisime üleni roheliseks ja ikka päris pirakate villidega. Poisiklutt ei lasknud mind 2.päevast enam vatitikuga ligigi. Punne leidsime ka kõrvas, suus, nabas). Pilt on tehtud 3.mail.
Kahe nädala pärast (peiteaeg teatavasti kuni 21 päeva) L ja paari päeva pärast ka H, mis oli ikka täielik "üllatus"... Teadsime kõik, et ta on juba põdenud... Ja nüüd panen kirja, et edaspidi oleks kust vaadata: H-l on olnud aastal ? sarlakid, 2002.a nov tuulerõuged (väga minimaalselt- mõni täpp käel ja kehal, aga arst kinnitas tollal, et ikka see) ja nüüd taas (palju kergem vorm kui vennakesel: villiga ainult mõni täpp, väike palavik vaid ühel päeval). J pooltel punnidel veel koorikud peal, nii et vennad paranevad vist ühel ajal.
Aga minul pole tuulerõugeid olnud.
2. Seoses 1.punktiga läksid mõned asjad untsu: H liikumispidu sain ainult mina vaatama minna, samuti Peetri muusikakooli lõpetamisega ( toredad üritused, kogesin positiivset laengut) ja H opi aeg tuli taas ära öelda (ja klassiga piknikule ei saanud jne jne). Noh nats kannatas mu töö ja nats (irw) oleme sellest kodusistumisest väsinud.
3. Vahepeal ostis H endale jalgratta (raha kogus päris pikalt, aga järjepidevalt) .
Aga meie 10-aastane Snaige külmetas välispinda rohkem kui seesmist ruumi. Mõnikord ma küll imestasin, miks külmkapist võetud asjad nii sobivalt toasoojad on ja miks piim suhteliselt ruttu hapuks läks... Külmiku tagakülge ei taipa ka alati vaadata. Tänapäevane lahendus- tuleb uus osta. Jäime Snaige-fännideks, sest see taluvat elektripinge kõikumist, mis meie majas vahepeal esineb.

2008-05-06T13:26:00.000-07:00

IMELISELT SOE APRILLI LÕPP :)

2008-04-16T14:26:00.000-07:00

Mõnusat muusikat: meenutusi, mälestusi, melanhooliat :)

Brainstorm "My Star" mai 2000
Brainstorm "Maybe"
ABBA "Thank you for the Music"
ABBA "Knowing Me, Knowing You" 1976
ABBA "The Winner Takes It All" 1980
ABBA "Fernando"
ABBA "Mamma Mia"
ABBA "One of Us" 1981
ABBA "The Piper"
ABBA "Super Trouper" 1980
ABBA "The Name of The Game" 1977

PS Tänan taas Ruthi, kelle lõpututes kogudes leian taas ja taas põnevat "kraami"! :)

2008-04-03T03:24:00.000-07:00

KUIDAS KÕIK JÄLLE KORDUB.

- pardid on jälle tiigis
- õues lendlevad sääsed üles-alla
- nägin kirjut liblikat
- kella keeramine 1h edasi ei sobi mulle mitte (põhimõtteliselt on tore, et õhtud on valgemad, aga terve päev olen unine... varasem uinumine pole aidanud)
- pesu kuivab õues imekiiresti ( jõuaks samas tempos triikida ka...)

2008-04-02T04:48:00.000-07:00

KUIDAS MA ROHELINE PÜÜAN OLLA.

Siin fotol näed sinikate ja mustade varvastega jalgu, mis kuuluvad minu poegadele, kes on maal sauna eesruumis lahti riietumas ja pesema minemas. Nende jalgade all "ilutseb" minu kätetöö: piima-, saia- leiva- jms pakendid on lahti (ribadeks) lõigatud ning ringjalt saunamatiks heegeldatud. Esimene sarnane sai õhem, sest ribad olid kitsamad ja kasutasin nr 6 heegelnõela. Antud mati tegemisel võtsin appi nr 10 nõela (peaks ära märkima, et päris raske- valus on sellist asjandust heegeldada :P)
Jalale on täitsa mõnus ja masseeriv :)

Selgitus: roheline= kasutasin kilekotid ära, ei visanud minema

2008-04-02T04:17:00.000-07:00

KUIDAS MEIL MÄRTS MÖÖDUS.

Mõnele eelmisele postitusele lisaks märgin ära veel, et

¤ saime nautida talve, paar- kolm päeva ainult, aga see-eest kvaliteetselt. Põnev oli aknast pidevat lumesadu ja tuisku vaadata, hangedes mütata, autoga (tavapärasest erinevalt) liigelda ja teisi sama asja tegemas näha, lund rookida (poisid tegid seda tööd rõõmuga), kelgutada. Väga positiivne :)
¤ enne seda paaripäevast talve saime tunda kevade hõngu; sinililled, lumi- ja märtsikellukesed õitsesid, ja kõik jätkus, kui lumi hakkas sulama.
¤ terve sünnipäevarodu jäi sellesse kuusse: Jaagup- 5a, Helena- 15a, Laura- 3a, Andres- 35a :)
¤lastel oli vaheaeg, enne H-l (seadusega ettenähtud korras), seejärel J-l ( viirused ja tahaks-kodus-olla)
¤ vana hobi sai uue hoo, nii et nüüd olen natuke sõltuvuses, aga loodetavasti- mitte väga hullusti :) (sellest teen varsti juttu ka).

2008-03-19T14:34:00.000-07:00

KUIDAS ME HANNESEGA teisipäeval operatsioonil käisime. Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et pimesool, sapipõis, adenoidid on täiesti mõtetu last inimese organismis. Haiged kurgumandlid ka. Ma kannan üht-teist veel kaasas, enamusest olen lahti saanud. Abikaasal pole 1. ja 4. Mis siis lastestki tahta?
H. nõrkadeks kohtadeks on nina ja kurk, viimasel aastal on nohu nohu otsas, üks lõputu ring, nii me sügisel võtsime ette ja lasime natuke rohkem tervist uurida. Kaks kurgu-jm arsti arvas ühtemoodi, et mandlid on päris hädised (paar mädast angiini on lapsel olnud). Mis neist kaasas tassida! Saime opiaja -5 kuu pärast aprillis. Ok.
Talv oli tänavu tõeline viiruste-paradiis. Mõned helistamised. Saime uue aja- vaheajal, märtsis. Väga hea, ei pea (eriti) koolist puuduma. Eelmise nädala neljapäeval kuulsin H-st köhatamas, reedel ka mõned köhimised. Nädalavahetusel hoidsin poisil silma peal, et ta juurde ei külmetaks, uuesti haigeks ei jääks. Ok.
Saabus teisipäev. Äratasin poisid 6.45, ruttu riidesse ja lasteaia poole sõitma. J. oli väga mõistlik, seletasin, miks nii vara pidime tulema ja et 15 min peab olema nö valverühmas (kuni oma kasvataja 7.30 saabub). Paraku oli ta 1. laps ka võõra kasvataja rühmas ja siis järsku muutis J meelt- tahtis meiega kaasa tulla. Hakkas nutma, valjult, ikka korralikult nagu talle kohane :S Meil H-ga polnud aega jääda, lohutamine ei aidanud- tuli lihtsalt minema kõndida. Kasvataja jäi lohutama, aga kisa kostus õue (rühma pesemisruumi aken oli lahti), lasteaeda saabuvad rühmakaaslased vaatasid ehmunult akende poole. Palusin neid sõpra J-t lohutada :)
Kell 7.20 ootasime juba registratuurijärjekorras, olime vist viiendad. Paberite täitmine, 3.korrusele minek. Veel 1 paber (anestesioloogile), haiglariided selga, omad asjad kappi. Istusime ja ootasime. Hannes köhis paar korda. Ootasime ikka veel. H. käis kaalul. Kõrvalistuvale poisile pandi kätele tuimestavat kreemi. Õde kutsus meid op.blokki, kus anestesioloog kuulas H.-t, rääkis, et köha korral tehtava operatsiooniga suureneb tüsistuste võimalus (nt kopsupõletik), riske on rohkem. Siis tuli ka arst, kes vaatas poisi üle ja arvas samuti, et sel päeval tuleb op ära jätta. Nojah... Tegelikult kahju, et ära jäi, aga ju siis pidi nii minema.
Vahetasime riided, läksime uuesti registratuuri ja saime uue aja- 2 kuu pärast maikuus. Eks ole. Samas ma loodan, et sel ajal on meil ilus kevad käes ja pisikuid ei siiberda.
9.30 istusime juba autos ja mõtlesime, mis selle kena päiksepaistelise päevaga peale hakata. H-l oli loomulikult hea meel, et niimoodi pääses, samas teab, et kunagi siiski... Aga siis on osa asju (ja tegevusi) juba ette teada, pole enam nii hirmutav :)
Päev kujunes lõpuks taas lasterohkeks: minu 2 (J. tõime enne lõunauinakut koju) + 2 sõpra, kes pidid muidu suure- Martiniga jääma. Hea oligi, et nii läks, sest Martin ei tundnud ennast üldse hästi, ülejäänud päeva magas ja jõi teed ning õppis järgmise päeva kontrolltööks.

Aga miks ma nii pikalt- laialt haigustest, tervisest, haiglatest kirjutan? Tavaliselt sellistel teemadel eriti ei räägita. Mina arvan, et ajaloolise tõe huvides peab ka sellest rääkima. 20- 30-40 jne aasta pärast on päris huvitav lugeda.

2008-03-10T05:53:00.000-07:00

KUIDAS MA FILME EI VAATA.
Eile õhtul sättisin poisse magama. Telekast algas film Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus. Paari katkendit olin kunagi näinud ja kiidusõnu kuulnud- lugenud (sellal, kui kinos "jooksis"), aga mulle ei meeldi sellised filmid, kus on julmust, vägivalda, kõrilõikamist jms. Ütlesingi kaasale, et mina vaatama ei hakka. Toimetasin edasi, ühest silmanurgast piilusin filmi. A. vaatas, kuni avastas, et ta on seda siiski kunagi juba näinud, ja kuna uni hakkas ka peale tikkuma, kobiski voodisse. Telekas jäi mängima. Mina sättisin end mõnusalt diivanile ja... jäingi teleka ette filmi vaatama (ma arvan, et suuresti tänu Johnny Depp´ile). Lõpuni :) Ja kõigele tipuks- mulle meeldis!

Tegevus toimub 17. sajandi Kariibi merel, mil viimast valitsesid mereröövlid ja koloniaalvallutajad. Kui piraatide kapten Barbossa (Geoffrey Rush) röövib kõrgest soost kuberneripreili Elizabeth Swanni (Keira Kinghtley), asub Elizabethi laspepõlvesõber ning temasse jäägitult armunud Will Turner (Orlando Bloom) koos härrasmeespiraat Jack Sparrowga (Johnny Depp ) piigat päästma. Nad kaaperdavad Briti mereväe kiireima laeva HMS Interceptori ja seiklus võib alata. Neid asub jällitama Elizabethi austaja ja Briti mereväe ambitsioonikas kapten Norrington, et iga hinna eest tuua tagasi tüdruk ja röövitud laev. Will ja Jack muidugi ei tea, et nende vastased pole mingid tavalised mereröövlid, vaid needuse mõju all tegutsevad pool-elavad, pool-surnud koletised. Elizabethi veri ja kaelakee võib murda needuse ja nad tagasi inimeste hulka tuua, aga see läheks maksma Elizabethi elu. Algab võitlus salapärasel Isla De Muerta saarel ägedaid mõõgavõitlusi pidavad Will ja Jack üritavad tagasi võita piraatide poolt kaaperdatud Musta Pärli laeva, päästa Briti mereväge ning Elizabethi ja jõuda selgusele neetud aarete asukohas.

P.S Niimoodi olen ma varemgi filmi mitte vaadanud.

2008-03-10T05:13:00.000-07:00

	Nick Hornby Kuidas olla hea Varrak 2003


«Kuidas olla hea» erineb Hornby varasematest raamatutest selle poolest, et minajutustaja on naine. Katie Carr püüab tõepoolest olla hea, sellepärast ta arstiks õppiski. Ta võtab südamesse ka maailma muud probleemid ja püüab oma lastest korralikke inimesi kasvatada. Kuidagiviisi katsub ta taluda ka oma meest, kes on kujundanud endale Holloway Kõige Vihasema Mehe imago. Ühel saatuslikul päeval aga jõuab ta abielurikkumiseni. See on siiski alles tema katsumuste algus. Katie mees David muutub imeravija puudutuse mõjul Vihasest Inimesest Heaks Inimeseks – ennastsalgavalt heaks. Tema arusaam headusest tähendab ka kodutute majja võtmist ja laste mänguasjade laiali jagamist. Kuidas see igapäevases elus välja kukub ja mida see hea inimese lähikondlastele kaasa toob – seda Hornby oma vaimukas ja nauditavas raamatus vaatlebki.

Paar katkendit ka:
"---Meie laulatuspäeval pani õpetaja meile selles osas, kus ta ainult pruudi ja peigmehega räägib, südamele teineteise mõtetest, ideedest ja ettepanekutest lugu pidada. Sel ajal tundus, et see nõue on vaieldamatu ja seda on hõlpus täita: näiteks teeb David ettepaneku restorani minna ja mina ütlen: "Olgu pealegi.'"Või tekib tal idee, mida mulle sünnipäevaks kinkida. Midagi niisugust.---" lk 99
"---( Kui te olete inimene, kelle meelelahutusevalik sõltub parkimise hõlpsusest, siis soovitan soojalt anglikaani kiriku pühapäevaseid jumalateenistusi. Võid saabuda kella kümnesele teenistusele viis minutit enne kümmet, ja minema pääsed kaks minutit üksteist läbi. Kõigile, kes on pidanud pärast Spice Girlsi kontserti Wembley parklas tund aega ootama, võib see ahvatlev tunduda.)---" lk 206

Võrreldes eelmise N.Hornby raamatuga- sama lahe lugemine. Oli huumorit ja mõtlema panevat elutõde, äratundmist.
Raamat sellest, kuidas olla hea :) Soovitan!

2008-02-24T12:29:00.000-08:00

Selleks korraks haiguste-periood loodetavasti möödas. Üle-eelmises postituses sai antud ülevaade, kuidas meie perre saabumas stabiilne olukord, aga see polnudki veel kõik. H. palavik andis väga pikalt märku: ei tahtnud kuidagi järgi anda, nii et poiss puudus koolist lausa 10 päeva. Oh, kuidas tahaks loota, et kuu aja pärast hakkab poeg kosuma ja angiinidest- nohudest üle saama ("ootame" operatsiooni).
Ja minulgi oli eelmisel nädalavahetusel "õnne" haige olla. Nii sandina pole ennast ammu tundnud :( Palavik ründas järsku ja seljatas mu voodisse... Mäletan vaid seda, et 15.02, reedel praktiliselt kogu päeva magasin (poisid, tublid mängisid kahekesi, ja lasid mul rahus olla), vahepeal koperdasin wc-sse või jooma. Laupäeval suutsin ärkvelgi olla ja oma perega suhelda, paarile sünnipäevalapsele saatsin sõnumi- võrreldes reedega ikka hoopis võimekam :p Ainult A. suutis viirusest puutumata jääda, aga ta suurem osa Tartust eemal ka.

2008-02-12T13:36:00.000-08:00

Kui vanad suudaksid

Doris Lessing

Järg 2003. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Hea naabri päevik". Peategelaseks on taas Jane Somers. Sedapuhku tuleb tema ellu ootamatult armastus, mees, kes on paraku abielus. Edasi kulgeb ka esimesest Jane Somersi raamatust tuttavate tegelaste elu ning muidugi tuleb Jane´il aidata lahendada probleeme õelaste elus.

Sain kenasti loetud :) Ja olen taas rahul . Kuigi "Hea naabri päevik" köitis rohkem ,tekitas enam soojust. Võib olla on see seotud raske perioodiga mu elus.
Siin mõtleb peategelane tööst (kuigi see pole tema elus enam 1.kohal ja paljud asjad on kirjastuses muutunud, noored tegutsevad), eelmisest mehest (nüüd kui tekkis uus suhe, meenutab ja kahetseb), õe lastest (nüüd elab Jane juures Kate, kel on hoopis teine "elufilosoofia" ja õest vägagi erinevad huvid-kombed), armastatu lastest (keerulised suhted peres), vanuritest (Jane ei tahaks samamoodi kurvalt, mannetult "kustuda"), armastusest. Armumine, salajased kohtumised, kevad täis rahulolu- see oli vist siiski peamine teema.
Mõned katkendid:
"--- Sest lõpuks ei osteta kokaraamatuid ja moeajakirju mitte selleks, et neid kasutada, vaid selleks, et nende lugemist nautida- need on uksed fantaasiamaailmadesse...--- " lk 26
"---"Noh, võib-olla te olete sellest kõigest ilmajäämise ära teeninud. Kui te mingit asja ei väärtusta, siis jääte sellest ilma."---" lk 57
"--- Täna õhtul on mul täiesti kõrini kõigest, sellest, et ma tahan koos temaga olla, sellest et ma ei taha temaga olla, sest see on muutunud nii valusaks. Ma taban end isegi mõttelt, et kui see on armastus, Armastus, millest ma olen ilma jäänud, siis olen ma sellest ilmajäämise üle rõõmus.---" lk 236

2008-02-12T12:33:00.000-08:00

No üldse ei saa kirjutama.... Mis toimub? Juba pikemat aega olen õhtuti nii väsinud, et midagi ei jõua teha. Eriti rängalt vajun ära reede õhtul... Aga töö ei väsitagi, pigem kõik muu. Faktoreid on palju, mõnda võiksin ise muuta (aga alles siis, kui ma pole enam nii väsinud, et midagi muuta) ja osadega püüan muidu hakkama saada. Minu "viga" on ka selles, et emotsioone elan nö sissepoole. Kuidas see oligi- Andku jumal mulle jõudu muuta seda, mida saan ,ja leppida sellega, mida muuta ei saa, ning tarkust nendel vahet teha.
Pole kõik negatiivne, näiteks reedene päev: Maret tuli enne lõunat meile ja "meisterdas" lõunaks kaneelisaiad! Oi, kuidas ma kaifin sooja saia lõhna! Lapsed sõid nohinal :) Super! Ja siis selgus, et kella 12.30 alates olen vaba! Viisin H. kooli ja käisin mitmes poes (noh, ostlesin, šoppasin). Kanga-, kodukaupade, mööbli- ja raamatupood- kõik ühtmoodi "ohtlikud". Midagi väga ülearust ei ostnud, enam-vähem kõik oli planeeritud :) Tõsiselt väsitav pärastlõuna...
Vahepeal sain ühe väga meeldiva telefonikõne, mis tõstis mind natuke kõrvadest :) Tavaliselt on ikka nii, et hea on norm: mis sest rääkida, see ju tavaline.
Pilvedel hõljumine lõppes maa peale potsatamisega hilisõhtul, kui "avastasin" magaval J-l palaviku (38,3). Niisiis, laupäevane põnev sõbra sünnipäevaüritus pidi mõnele ära jääma...
Ja kogu nädalavahetus oligi mitmele väga "toimekas ja põnev": mina ja J, M ja KE ühtemoodi tõbised. Mul möödus viirus õnneks ilma suurema palavikuta, nii et esmaspäeval olin enam-vähem kombes. J-l kõikus temperatuur normaalse ja 39 vahel. Esmaspäeval oli juba ka H pisikese palavikuga "kodune". Praeguseks on meil olukord stabiilne, aga miski kraabib meil kõigil kurku ja ajab köhima. Kahjuks M lastel algas täna "uus voor", kõrge palavikuga. Soovin talle jõudu ja vastupidavust! Kalli-kalli!

2008-01-14T04:06:00.000-08:00

Elu edetabelid

Nick Hornby

1957. aastal sündinud autor on olnud New Yorkeri popmuusika kriitik ning 1999. aastal sai ta Ameerika kunsti –ja kirjandusakadeemia E. M. Forsteri preemia. Tema raamatutele on omane ajastuvaimu väljendamine. "Elu edetabelid" on lõbus–nukker lugu sellest, kuidas kolmekümnendates aastates plaadipoe omanik üritab toime tulla iseenda, oma armuelu ja sõpruskonnaga tänapäeva Londonis. Koostades oma elu edetabeleid, püüab Rob tõrksalt ja suurte raskustega täiskasvanuks saada ja vastutusega harjuda. Raamatu põhjal valminud suurepärane film linastus ka Eesti kinodes.

MINU POOLT: Muusika täitis raamatut (loomulikult, kui tegemist popmuusika kriitikuga), kahjuks enamus laulupealkirju ei öelnud mulle midagi (olen võhik). Selle võrra vähem sain ma raamatust osa. Aga muidu meeldis. Natuke meenutas mu eelmist loetud raamatut "Kaitsekraavi tee", sest tegemist (jälle) mehega, kes püüab oma (armu)elu korda sättida.

Häid ütlemisi, ülesmärkimist väärivaid katkendeid leidsin küllaga (põnev on ka see, et Ruth, kelle soovitusel antud raamatut lugema hakkasin, leidis enam-vähem samad tsitaadid):

/---Kumb oli enne, kas muusika või kurbus? Kas ma kuulasin muusikat, sest olin kurb? Või olin kurb seepärast, et kuulasin muusikat? --- Inimesed muretsevad, et lapsed mängivad püssidega ja teismelised vaatavad vägivaldseid videoid; me kardame, et neid haarab mingisugune vägivallakultuur. Keegi ei muretse, et lapsed kuulavad tuhandeid- sõna otseses mõttes tuhandeid- laule murtud südametest ja äratõukamistest ja valust ja kurbusest ja kaotusest. Kõige kurvemad inimesed, keda ma tean, armuasjades, ma mõtlen, on need, kellele popmuusika meeldib kõige rohkem; ja ma ei tea, kas selle kurbuse on põhjustanud popmuusika, aga ma tean, et nad on kuulanud nukraid laule kauem, kui nad on elanud oma kurba elu./ lk 24- 25

/---Siin on palju üksikuid mehi-üksikuid mitte selles mõttes, et vallalisi, vaid selles mõttes, et ilma sõpradeta. Sellises seltskonnas kujutame meie kolmekesi- mina sünge ja ühesilbiline, Dick närviline ja häbelik, Barry hoolika enesekontrolli all- endast metsikut ja massilist kolleegide väljasõitu./ lk 52

/---Sõprade vastu on kerge kena olla. Võid neile dringi välja teha, kasseti lindistada, helistaa, et küsida, kas kõik on korras...---Aga mis puutub sõbrataridesse, siis järjekindlalt aus olla on palju keerulisem---/ lk 57

/---Kas ma tõesti tegin ja ütlesin kõiki neid asju? Jah, seda küll. Kas leevendavaid asjaolusid on? Ega ei ole küll, kui just asjaolusid kui selliseid (teisisõnu konteksti) ei või leevendavaks pidada. Ja enne kui te minu üle kohut mõistate, ehkki te olete seda juba ilmselt teinud, minge koju ja pange kirja neli kõige hullemat asja, mida te olete oma elukaaslasele teinud, isegi kui- eriti siis, kui- teie elukaaslane pole nendest teadlik. Ärge ilustage midagi ega püüdke neid seletada; pange nad lihtsalt üksteise järel võimalikult lihtsas sõnastuses kirja. Valmis? Okei, kes meist nüüd tõbras on?---/ lk 76

/---Vaadake, mis kõik võib meestel untsu minna. Kõigepealt probleem "mitte midagi ei juhtu" või probleem "liiga palju juhtub liiga kiiresti" või probleem "hale longuvajumine pärast paljutõotavat algust"; siis on veel probleem "suurus pole oluline, välja arvatud minu puhul" või probleem "ma ei viinud teda tippu"... ja mille üle naistel on muretseda? Peotäis tselluliiti?---/ lk 97

/---Simple Minds oli meil esimene nende bändide või muusikute esiviisikus, kes tuleb muusikalise revolutsiooni saabudes maha lasta (sellele järgnesid Michael Bolton, U2, Bryan Adams ja - üllatus, üllatus! - Genesis. Barry tahtis biitlid maha lasta, aga ma märkisin, et keegi on seda juba teinud.---/ lk. 128

/---"Mh? Aa. Ha-haa. Ei. Haa." Ükskõiksust on sedasorti olukorras raskem teeselda, kui välja paistab, ehkki lamada võhivõõra inimese lillepeenras, et peituda oma endise elukaaslase eest päeval, mil maetakse- põletatakse- tema isa, pole ilmselt mitte mingisse liiki, mitte ühtegi žanri kuuluv olukord, pigem ainulaadne, liigitamatu juhtum.---/ lk 193

2008-01-14T02:38:00.000-08:00

TERE, uus aasta! Tere, kallid sõbrad! Tere taas! :)
Täna selline tore päikseline päev, mitmed pühad- uued ja vanad- möödas, argipäev oma rutiini ning stabiilsusega jälle hoos.
Uue aasta algul tehakse plaane: mida saavutada, kus käia, millised suuremad tegemised ette võtta... Mida mina tahaks?
# perega või üksinda natuke reisida (ei midagi erilist, ikka lähim ümbrus, lähinaabrid)
# natuke rohkem teatris käia (ma parem ei ütle, mitu korda ma eelmisel aastal sinna sattusin :S)
# külastada sõpru, sugulasi, tuttavaid
# likvideerida paberivirnu (nüüd rotiaastal- on see võimalik?)
# lõpetada poolikuid töid (õmblemine, heegeldamine, kudumine)
# tegelda hobidega (mitte unarusse jätta)
# rohkem liikumist! (ohh)
# kõige suurem soov oleks aga see, et lähikondsetel tuleks alanud aasta rahulikum ja rõõmsam. Ikka hulga paremat aastat soovin!
Eelmine aasta oli ränk... väga ränk... Sellest tahaks rääkida, aga ei tahaks ka... Oh, täna - 2 kuud tagasi... Ja ikka veel ei usu... Ma poleks arvanud, et nii rängalt tunnen puudust... (kui positiivselt ma juttu ka ei alusta, ikka jõuan pisarateni :(

2007-12-26T14:11:00.001-08:00

	Kari Hotakainen Kaitsekraavi tee

Matti Virtanen on rahulik mees, ta peseb pesu, teeb perele süüa, loeb lapsele unejuttu ning suhtub naise tujudesse lõputult mõistvalt. Üks tüli ja lööjalegi ootamatu hale rusikahoop lõpeb naise ja lapse lahkumisega. Mattil on mõte, kuidas perekond päästa: tuleb täita suur unistus ehk osta oma maja. Kuid kinnisvarahinnad on pöörased, maaklerid räpased petised ja ostusumma kogumiseks tuleb teha kõige jaburamaid tükke. «Kaitsekraavi tee» on ühteaegu naljakas ja kurb lugu perekonnasuhetest, kaasaegse mehe valikutest ja oma kodu soetamise unustamatust katsumusest. Kari Hotakainen (s. 1957) on üks populaarsemaid Soome kirjanikke. Käesolev raamat pälvis 2002. aastal Finlandia preemia ning 2004. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. «Kaitsekraavi teed» on Soomes müüdud üle saja tuhande eksemplari ning praeguseks on raamat tõlgitud või tõlkimisel paljudesse keeltesse.

Minu poolt: väga hea lugemine! Nautisin täiega! Köitis raamatu ülesehitus (päeviku-vormis, parallelselt mitme tegelase heietused, seisukohad...), ladus, humoorikas sõnakasutus, mõnusad kordused (sportlasele omane pulsi jälgimine, täpsus ka duši võtmisel jne). Soovitan!
Mõned katkendid ka:

"--- Sel ajal, kui mina olin passinud kodus ja kuulanud rokki, oli riigis õpetatud välja pataljonikaupa terapeute ja psühholooge ravima paarisuhete põletikulisi kriisipesakesi.---" (Matti) lk 7
"--- Maakler lontsis aiast vastu, ulatas taignase käe, ei surunud, vaid libistas. Ta oli müümas kätetööd, kuid ei mõistnud esimese puudutuse tähtsust.---" (Matti) lk 50
"--- Langetasin toru, läksin vannituppa ja seisin neli minutit külma duši all. Kui selle ajaga ei saa meelerahu tagasi, on viga dušis.---" (Matti) lk 83
"--- Sealt firmast tuleb keegi mees vaatama, alguses pidi tulema naine. Õnneks ei tule. Sest ma ei kannata enam naisi vaadata, tuleb igasugu asju meelde, kuigi ei tohiks tulla. Kui ei saa niikuinii midagi teha.---" (sõjaveterani mõtted) lk 90
"---Ideaalfoto võetakse tänavalt, nurga alt, nii et pildile mahuvad kõik võimalikud põõsad, istikud ja õuekiiged. Ilm on tähtis.--- Hommiku- või õhtupäike tuleb tingimata pildile saada.---" (maakler) lk 116

2007-12-26T13:55:00.000-08:00

Doris Lessing
Imerohi ei ole müüdav
ja Teisi jutte

Jätkasin selleaastase Nobeli-inimese raamatute lugemist. See raamatuke lõi pilte autori lapsepõlvemaast- Aafrikast. Pärismaalaste ja valgete (isandate) erinevused oli juttude üks ühine nimetaja.
Lugeda oli hea, aga tundsin, et liiga lühikesed lood ei tekitanud piisavalt pinget.

2007-12-12T04:48:00.000-08:00

Eile õhtul sattusin ühe filmi algust nägema... Õmblesin- kombineerisin oma voodile lina, teleka jätsin taustaks mängima. Pealkiri "Meri minu sees" ei lubanud midagi erilist, sest üldiselt ma ei armasta (kardan?) filme merest, laevaõnnetustest jms. Võib olla kummitavad ikka veel "Titanicu" vaatamise emotsioonid... See selleks.
Antud film oli võrratu, liigutav, südamlik! Teema, näitlejad, ülesehitus, muusika- super! Nautisin täiega. Pisaratega... Nüüd on kahju vaid sellest, et polnud võimalik endale lindistada :(
Täna otsisin netist valmistajamaad ja -aastat ning "avastasin", et veel mõnele on film meeldinud (vaata autasusid):

MERI MINU SEES (Mar Adentro, Hispaania/Itaalia/Prantsuse 2004)

R: Alejandro Amenabįr. O: Javier Bardem, Belén Rueda, Mabel Rivera jt.
Draama.

14 Goyaga, Kuldgloobusega, Oscariga ja Veneetsia filmifestivali Hõbelõviga tunnustatud film räägib 28 aastat halvatuna lamanud Ramón Sampedro võitlusest oma õiguse eest surra. Tegemist on väga elujaatava teosega, mis ei mõju sugugi võltsilt ja ahistavalt. Muide, koduses Hispaanias käidi katoliiklike kirikuisade poolt taunitud teost vaatamas peamiselt kahel põhjusel: legendaarsest vasakpoolsete suguvõsast pärit peaosatäitja hämmastav ümberkehastumisvõime ja et filmi lavastaja on homoseksuaal.

Hispaania menurežissööri Alejandro Amenabari neljas täispikk filmilavastus on tema senistest filmiprojektidest kõige realistlikum ja argipäevasem. Sampedro ei olnud ise füüsiliselt võimeline enesetappu sooritama, sestap taotles mees aastaid Hispaania kohtult luba halastussurmaks. Palve jäeti rahuldamata ja 1998. aastal aitas üks Ramóni sõpradest tal vaevadest vabaneda. Film ei ole seisukohavõtt eutanaasia poolt või vastu, pigem on see mõtisklus üksikisikust, kes ihkab elada, ent kes kujunenud olukorrast tingituna valib surma. Halvatuks jäi Ramón pärast kaljult madalasse vette sukeldumist.

2007-11-14T04:17:00.000-08:00

Kindel seljatagune, minu elu üks alustala, üks väga hea inimene on läinud...
Peas ja südames on segadus...
Olen isatu...

2007-11-11T14:04:00.000-08:00

EILE JA TÄNA.
Eile pool päeva koristasime poistega (H. käis aknad- peeglid üle, koristas oma tuba, tegi ruumi esikukapis, J. ei seganud toimetusi- kah väga tubli asi), valmistasime lauale suupisteid (J oli suureks abimeheks: aitas muffinite, viineripirukate, pitsa ja tordi tegemisel, H oli siis juba ootusärevusest pinges) ja võõrustasime külalisi- sugulasi. Kokku sai meid seekord 12. Kõik lapsed olid tublid, kui mõne (pool päeva vagura) lapse väljaelamisi mitte mainida... Ausõna, kunagine superrahulik võsuke läks nii pöördesse, et tuli "rajalt kõrvaldada" ja natuke eemal rääkida. Lõpuks vist sai aru ja rahunes. H seevastu oli päris kombekas :)
Seesama püsimatu poeg on hakanud üha enam värvima- joonistama. Tase on mõne teise eakaaslasega võrreldes ikka väga algeline, aga mind rõõmustab, et tal on soov. Eelmisel aastal ei tulnud paberile ühte kriipsu ka.
Ja eilse päeva "pärl" (eriti minu jaoks!) nägi välja selles, et poisid läksid sõprade poole ööbima ja J JÄIGI SEAL MAGAMA! See oli nüüd 1. kord, kui J jäi ilma ema v isata magama!!! Lapsevanemale, kelle palju-palju noorem laps jääb ööseks nt vanavanemate jt juurde, tekitab selline uudis hämmingut. Mis teha- kõik on suhteline. H oli kaheaastasena tihti ja pikalt vanavanemate pool. Mul on hea meel, et J on ka nüüd OTSUSTANUD. Tänud Maretile, kes võttis pande enda poole rahulikku õhtupoolikut sisustama :P
Täna mängisime üle 3 tunni uut lauamängu "Elu on selline!" (8-9 korda vist). J jaoks on mäng veel raske, aga omamoodi (nagu tavalist täringumängu) saab ta mängida küll. H hakkab strateegiast aru saama, isegi A läks hasarti ega tahtnud lõpetada :) (H-le kingitud mäng)

2007-11-11T13:55:00.000-08:00

Doris Lessing
Ellujäänu mälestused
TUTVUSTUS
Käesolev romaan kõigub reaalsuse ja fantaasia piirimail, mida Doris Lessing ise on iseloomustanud katsena kirjutada autobiograafiat. Ta pole seadnud eesmärgiks esitada konkreetsete sündmuste kronoloogilist järjestust, pigem on tegemist katsega anda edasi üldistatud kogemust, milles põimuvad tihedalt erinevad liinid: mälestused lapsepõlvest, murdeeast, sotsiaalsed tendentsid, naise koht ühiskonnas, loomingupsühholoogia. Ühelt poolt on muidugi tegemist autobiograafiaga, teiselt poolt aga on Lessing vaadelnud seda üldise kogemuse valguses, püüdnud näidata naise kujunemisteed meie aina kiiremini muutuvas maailmas. See keerulise ülesehitusega romaan, milles sisalduvad peaaegu kõik Lessingi varasematest teostest tuttavad teemad ja mida on nimetatud Lessingi kvintessentsiks, võimaldab kahtlemata mitmeid erinevaid tõlgendusi.

Minu poolt: üritasin, mis ma üritasin, pärast 30 lehekülge loobusin. No ei saa... Nagu katkine tõmblukk: võid tirida küll üles ja alla, aga hambad ei haaku. Pole minu jaoks.

2007-11-10T15:21:00.000-08:00

Üks lemmiklaule
Dima Bilan "Never let you go"
Kontrastne (graatsilised baleriinid vs maika-teksad-Bilan), meloodiline, laulja omapärane liikumine (ei püsi vist pudeliski). Pole mõnda aega kuulnud, nüüd kuulan taas ja taas, kaifin :)

2007-11-10T14:50:00.000-08:00

Lauluke Ruthi blogist:
Et kes ütles, et eestlane on vaikne ja rahulik. Tuli siin mehele külla ja juba viiendat päeva joovad. Naabritele ka ei meeldi ja kuule, mees, aja see eestlane koju Tallinna!

:)

2007-11-09T03:39:00.001-08:00

SALOMONLIK ÕLARÄTT aastast 2006. Õpetas Maret. Sõlmede vahele lükkisin läbipaistvaid pärle, mis sätendavad natuke valguse käes.
Lihtne ja mõnus tegemine.

2007-11-09T03:16:00.001-08:00

LEMMIKMÜTS aastast 2007. Lõng missugune?-täpsustan, kui palju kulus?- ei mäleta. Viimati Liannis käies küsis müüja, kust ma noka sain (ühelt vanalt lastemütsilt, plastmassist). Ostjad olevat kauplusest küsinud, paraku neil pole seda lisandit müügis olnud.
Minu sümpaatiat selle mütsi vastu ei jaga paljud inimesed. Keegi pole küll otseselt öelnud, et see mulle ei sobi (oma mees ei lähe arvesse- talle meeldivad nö traditsioonilised asjad)...
Ja küllap on inimesed juba harjunud mind sellega nägema :)

2007-11-09T03:06:00.000-08:00

KODUMAISEST AJAKIRJAST "KÄSITÖÖ" leidsin sobiva mustri ühele kotile (tellisin vist Harrietist). Ajakiri ja kott aastast 2006.

2007-11-07T14:00:00.000-08:00

DORIS LESSING
"VIIES LAPS"
on romaan ematundest. Harriet ja David teadsid esimesest pilgust, et nad on teineteise jaoks loodud. Nad asusid sihikindlalt rajama oma kodu, kus pidi olema palju lapsi ja kus kõik sugulased ning sõbrad olid alati teretulnud. Nii läkski, kuni sündis viies laps.

Jah, niimoodi oligi, et see hoopis teistlaadi teos. Lugeda oli hea, põnev, aga teema ise keeruline . Mittetavaline suhe ema ja 5. lapse vahel juba raseduse ajal. Harriet ei suuda loobuda 5.lapsest (miks peakski ema lapsest loobuma?), päästab poja kinnisest asutusest, kuigi ta ei tunne poisi vastu mingit hellust, ja lükkab sellega ülejäänud lapsed oma kodust, perest eemale (kaudselt kui ka otseselt)... Ilus unelmate pereelu laguneb koost.
Emotsionaalse emana sellist raamatut lugeda pole lihtne.
Veel üks asi, mis pani mõtlema: noored ostsid 3-korruselise maja ja planeerisid 8 last saada, selleks piisavalt finantse omamata. Kohe algusest oli teada, et Davidi isa hakkab neid toetama (mis tal üle jäi). Lasterohke pere on tore, aga... Vanavanemad muretsesid koolirahade pärast, võtsid üejäänud lapsed oma perre, kasvatasid nad üles. Aga kes oli selles süüdi?
Meenub ilus plakat Põlva sünnitusosakonna (10a tagasi oli mul õnn seal viibida) seinalt: "Lihtne on isaks saada, raskem on isa olla".

2007-11-07T13:51:00.000-08:00

10 AASTAT STAAžI- EMANA.
Selline ümmargune tähtpäev täna meil :) Täna õnnitlused ja kallistused, paar kinki ka. Kuna H veel "haiguslehel" kurgu pärast, siis selline kodune olemine.
Lasteaias oli isadepäeva- pidu: kontsert ja kringel, muljed, fotod... Mina olin kodus, mehed käisid :) Seekord nii. Ja kuigi J hommikul veel ütles, et ta ei taha täna tantsida, oli tantsinud ja laulnud ning muidu väga toimekas olnud. :)

2007-11-06T14:11:00.000-08:00

PAKIPROJEKT "VALGE PAKK HINGEDE AJAKS"
Suured tänud, Tiina! Oled tubli töö teinud. Pakki avades tundsin, et see on kokku pandud südamega! Ilus ja armas kingitus :) Asjad on täpselt minule: heegeldan-selleks vajan lõnga, küünal läheb raudselt varsti tegevusse , magusat armastan, sokke kannan (ilus käsitöö- imetlen ja rõõmustan), ka kiri soojendas südant. Vaid valge tee kogemus mul puudub, asi tahab uurimist ja katsetamist.
Veel kord- mulle väga meeldis! :)

2007-10-31T03:58:00.000-07:00

DORIS LESSING
HEA NAABRI PÄEVIK

Algul ei saanud vedama (alustasin 2x), pärast ei saanud pidama, ja lugesin poole ööni, mõnel lõunapausil ka. Hea raamat, mulle sobiv temaatika: inimsuhted, saatused, üksindus, väetite eest hoolitsemine, hoolivus jne

/...Kogu olukord oli absurdne. Ja ometi ei saanud see olla teistsugune.../ lk 49

/...Küll ma teen palju vigu, üritades õigesti käituda.../ lk 32

/...Me teeme oma valikud ammu enne seda, kui me arvame.../ lk 80

/...Noh, see on omamoodi ime, eks ole? Nüüd hakkab juba aasta täis saama, ta peab vastu, aga.../ lk 177 (väga tuttav mõte, aktuaalne meie peres)

/... Kunagi kartsin ma vanadust ja surma nii väga, et ma ei lasknud endal tänaval vanu inimesi näha- neid polnud minu jaoks olemas. Nüüd istun ma tundide kaupa seal palatis ja jälgin ja imestan ja mõtlen ja imetlen.../ lk 270

2007-10-28T14:29:00.000-07:00

LAADAMULJEID.
Täna sai Lindora laadal käidud. Võtsime papa H. ka kaasa. Mina ja 4 meest :) See tähendas seda, et üldiselt dikteerisid mehed-poisid käimisi. Karjuv ülekaal ju. Riiete jms naiste-värgi juures ma kaua passida ei saanud. Eraldi ei tahtnud ka käia, sest rahvast oli TO-HU-TULT! Autosid, inimesi, kaupa- no ma ütlen, et metsikult. Kahjuks seda va ehedat arhailist oli vähe, aga nö poola kaupa võis "imetleda" nii kuis jõudsid. Vähe oli ka rahvariideis inimesi.
Tegelikult sai mindud poiste pärast, sest sellel laadal pole nad käinudki ("vanasti" oli sel ajal ikke peris külm ilm - kus sa väikse lapsega lähed!); ostmisvajadus jäi tahaplaanile.
Poiste silm puhkas pisikestel mootorratastel ja laste-ATV-del :)
Rahvast lõbustas Ivan Orav.
Põnevaid kaubaartikleid oli ikka ka (puuskulptuurid, pealistumis-lamamisloomad jm) , isegi mõni pudulojus oli müügiks pandud.
Fotod:
1. See pilt ei anna edasi üldmuljet! Laada tagumine äär. Lihtsalt põnev :) (vt käekotid bussipeatuse märgi küljes ja kirsad pillimehe jalas).
2. Antikvariaat ostis vanakraami, vast ka müüs? Müüjat ei näinud lähedal, muidu oleks käru kohta midagi küsinud :)

2007-10-27T03:20:00.000-07:00

OOTAME POISTEGA issit töölt, et maale suunduda. Täna on selline mõnus- mõnus laupäev: hommikul ärkasime siis, kui uni otsa sai. Ja see juhtus 9.30! Poisid põõnasid pikalt ja emme sai üle pika aja välja puhata (hommikul magada- seda ma väga vajan). Seejärel toimetasime kiirustamata, sõime ülepannikooke maasikamoosiga, pakkisin riideid kaasa jne- täielik idüll! Kaifin rahulikke puhkepäevi :)

Nüüd jõuan veel mõne pildigi üles panna.
2007 suvel tegime poistega mõned plikade-kingid, paar pilti isegi olemas (fotode kvaliteet kehvake, aga iseenda jaoks ... las olla)

2007-10-27T02:36:00.000-07:00

VAHEPEAL MÕTLEN :) et mina kui käsitööline - see ikke ülepakutud värk... Nojah, vahepeal midagi, natuke, algelist... ei enamat. Kullakestes, teiste blogides käin teiste kogemusi lugemas, imeilusaid töid vaatamas- väga positiivne elamus, aga ise niimoodi ei oska. Ei, ma ei hala. See lihtsalt on nii.

Sel, 2007. aastal midagi tehtut:

1. Minu esimene vanutatud kott. Armas tuli välja. Eks näis, kes selle endale saab.
2. Poiste disainitud-lükitud käevõrud lasteaia mihklilaada jaoks (mina sõlmisin otsad). Uued omanikud laadal leitud.
(demonstratsioon jätkub)

2007-10-16T03:14:00.000-07:00

Praegu pole aeg mõtelda sellele, mida sul pole.
Mõtle sellele, mida saad teha sellega, mis sul on.

Ernest Hemingway

(mõttetera leidsin Elioni reklaamvoldikult :))

2007-10-14T13:48:00.000-07:00

Mis on igaühel ilmast loota?
Oma elu ära elada.
Olla kellelegi lähedane.
Olla kellelegi vajalik.
Teha veidi rohkem head kui halba.
Vahel olla rahulik, õnnelik.

(Katre Ligi)

2007-10-13T14:30:00.000-07:00

TOREDAT LUGEMIST pakub mulle Ruth. Tema blogist leian alati laste naljakaid ütlemisi, väga heas stiilis igapäevaheietusi jne jne. Kui ma sinna lugema "satun", siis niipea ei pääse :) Seekord "laenan" tema blogist lingi

2007-10-13T13:49:00.000-07:00

KAS PAREM VÕI VASAK AJUPOOLKERA?
Asti pani Kullaketrajatesse toreda testi, nüüd on peamurdmist, katsetamist, vaidlemistki :)
Esimesel korral vaatasin seda liikuvat kuju, mis liikus ühtlaselt vastupäeva ning ei mõistnud, milles test seisneb. Lugesin pildi kõrval olevaid omadusi (kui palju mõistsin, eks ole :P), ja figuur tiirles ikka vastupäeva. Mis test?
Seejärel lugesin foorumis teiste kommentaare (enamus nägi kuju päripäeva liikuvat, mõnel muutnud suunda!!!) ning hakkasin väga oma ajutegevuses kahtlema. Vaatasin uuesti. Niinii, nüüd liikus kuju nii üht kui teistpidi.
Õhtul vaatasime testi neljakesi: mina, M, A ja H. Meie M-ga nägime liikumist päripäeva, A mõlemat pidi, ja ka H arvates muutis kuju oma liikumist ( aga hulga sagedamalt kui A-l). Hakka või vaidlema, kudapidi TEGELIKULT käib :D

2007-10-13T08:41:00.000-07:00

VAHTRALEHE JA ESMASE JUHILOA AEG SAI OTSA. Eile sain uue loa, vanal lõigati nurk ära. Olen rahul :) Ega ma nüüdki kihutama või liiklusmärke eirama hakka, aga kuidagi muretum tunne tekib. Ei pea pidevalt meeles pidama, et auto peab märgistatud olema, ja liiklusesse sulandub paremini (aga noh, naisjuhid niikuinii erilise tähelepanu all) :P

Täna külastasin taas isa, rääkisime maast ja ilmast ning ühel hetkel ta ütles (lause lõpust ei saanud ma aru, siis ta näitas paberilt tähti): "Mul on head lapsed". See liigutas... Teistel ei näi eriti sugulasi- tuttavaid käimas, aga päevad haigemajas on pikad, üksluised, kurvad. Veel ütles (näitas) isa, et arsti (kes sulle abi annab) ega saunas selja pesijat ei tänata. Selline olevat vanarahva ütlus. :)

Ja veel: mu radikulaarne valu on kontrolli all, saan istuda ja isegi autot juhtida. Aitas ibumax, fastum- geel, pipraplaaster ja järjepidevalt villastes sokkides käimine (pleed oleks ka väga hea, aga seda mul pole).