TEATRIELAMUSED
Võta mind!

Eesti lavade uueks menunimeks kujunenud briti näitekirjanik Mark Ravenhill kutsus 1998. aastal kokku kolm kolleegi ning workshopi korras valmis nelja dramaturgi ühistööna 12 stseenist koosnev näidend, mille tegevusajaks- ja kohaks suvine nädalalõpp ühes Inglismaa linnas.

Lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)
Kunstnik Kristiina Münd

Osatäitjad: Laura Peterson, Helena Merzin-Tamm, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Markus Luik, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Olime Maretiga esimest korda Sadamateatris. Tükk oli hea. Erilise "maigu" jätsid Laura Petersoni ja Markus Luige etteasted. Nauding vaadata. Kuigi stseenid olid tugevalt sek-si-teemalised, siis takkajärgi jääb siiski kumama üksinduse mure. Inimesed tahavad ennast tugevana, ilusana, targana, seksikana jne jne näidata, aga tihtipeale on seesinane inimene väga üksik. Üks tingib teist?














SVIIT

Pöörane naljalugu, kus vahetusse lähevad nii mehed kui ka naised, hotellitoad, voodid ja kõik muu, mis vähegi võimalik.

Lavastaja Andres Dvinjaninov
Kunstnik Maarja Meeru

Osatäitjad: Marika Barabanštšikova, Indrek Taalmaa (Pärnu Endla), Karin Tammaru (Pärnu Endla), Alina Karmazina, Ott Sepp, Margus Jaanovits


Kullakesed tähistasid oma 3.sünnipäeva esietendust vaadates ja sellele järgneva kohvitamisega. Tore ja mõnus. Etendus ka :) (kuigi suurt üllatusmomenti polnudki) Lihtne lõbus lavatükk.














Kogutud teosed

Ootamatuid, pingsaid sündmuspöördeid sisaldav lugu kahe kirjandusele pühendunud naise sõprusest kergitab üles intrigeerivaid küsimusi loomingulisest konkurentsist, õpilase ja õpetaja vahekorrast, kirjanduse ja elu suhetest.

Lavastaja Eva Klemets
Kunstnik Aime Unt

Osatäitjad: Külliki Saldre, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Seekord Ruthiga Sadamateatris. Üle pika aja sai natuke (vahetult) lobiseda, koos olla. Tänan, Ruth! :)
Tükk meeldis, isegi väga! Esiteks lavakujundus: inimesed istusid ümberringi, keskel ümmargune lava, mis oli vahete-vahel kardina-eesriidega eraldatud. Võib öelda, et tegemist oli pöördlavaga, aga pinna asemel liikus hoopis mööbel- seda tõsteti päripäeva edasi :) Veel meeldisid osatäitjate hästi kenad kostüümid (eriti Külliki Saidre puhul), mis rõhutasid tegelaste seisundit. Esimeses vaatuses toimus ümberriietumine enam-vähem avalikult, mis võiks sümboliseerida tegelaste omavahelist avameelsust. Õpetaja viimane pruunikas riietus toonitas elusügist, ja täiesti kortsus käsi (ma ei saa siiani aru). Näitlejad meeldisid ka, kuigi etendust läksin vaatama pisikese eelarvamusega. Ja tükk ise... Pani mõtlema. Põnev ja kaasakiskuv. Kirjanduslikud liialdused, piirid elu ja kirjanduse vahel, suhted ja suhete areng.