Teatrielamustest, millest pole veel juttu teinud.

Eelmise aasta sisse jäid veel
TÄHED HOMMIKUTAEVAS
Vaatamas käisime Maretiga. Mis praeguseks meelde on jäänud? Osatäitjatest meeldis kõige rohkem Külliki Saldre; ära märgiksin ka Katrin Pärna ja Leino Rei (Andres Mäharit ma selles osas näha ei tahakski- lihtsalt ei sobi. Minu arvamus).
Teema, tegevustik jms ei köitnud eriti.
BEAUTIFUL BODIES
Seekord sain oma mehekese kaasa meelitatud, ja ta ei pidanudki kahetsema. :) Tükk meeldis meile, osatäitjad samuti. Ei oskagi kedagi esile tuua- harmooniline kooslus oli. Naerda sai :)

Sel aastal
VAENE LOOM VIHMA KÄES
Jälle pidi Maret minuga kaasa tulema. No mis sa hulluga (sooduka ajal ostsin hulk pileteid) ikka teed :P Tegevus toimus kuskil Iirimaal kihlveokontoris- täiesti võõras teema, eks ole. Aga tegelikult oli jutt tavalistest inimestest ja keerukatest suhetest. Või noh ikka sellest, mis meie ümber ja meiega toimub: keegi jätab kellegi maha; ühele meeldib üks, teisele teine; vana arm ei roosteta jpm.
Näitlejad mängisid kenasti, eriti jäid meelde "vana kooli" inimesed Merle Jääger, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste.

JÄINE MÕRV
Ütlen kohe, et täitsa hea tükk, kuigi paarist kohast lugesin, et nõrk ja lonkav. Meile Enega (minu seekordne "ohver") meeldis päris hästi. Esimest korda nägin suurel laval Maria Soometsa- kena mulje jättis; nagu alati energiline. Jaan Rekkor ja Hannes Kaljujärv- samuti kiidusõnad. Etendus rääkis kahe sõbra (kaasautorid) omavahelisest tülist, mis viis soovini partner (ja samas ka vastane) kõrvaldada. Nii läkski. Kes keda kõrvaldas ja kuidas- selles ongi küsimus :) Teater oli nauditav, lõpupoole osa pealtvaatajatest kiljatas, mis omakorda ehmatas ülejäänut publikut. Vot niimoodi elati kaasa :D Mida veel öelda tahaks: etendus polnud surmtõsine ja lõpplahendus oli ootamatu (isegi topelt :P)
Ahjaa, paar küsimust kerkis küll esile. Vastused neile sain lavastajalt endalt :)

TEATRIELAMUSED
Võta mind!

Eesti lavade uueks menunimeks kujunenud briti näitekirjanik Mark Ravenhill kutsus 1998. aastal kokku kolm kolleegi ning workshopi korras valmis nelja dramaturgi ühistööna 12 stseenist koosnev näidend, mille tegevusajaks- ja kohaks suvine nädalalõpp ühes Inglismaa linnas.

Lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)
Kunstnik Kristiina Münd

Osatäitjad: Laura Peterson, Helena Merzin-Tamm, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Markus Luik, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Olime Maretiga esimest korda Sadamateatris. Tükk oli hea. Erilise "maigu" jätsid Laura Petersoni ja Markus Luige etteasted. Nauding vaadata. Kuigi stseenid olid tugevalt sek-si-teemalised, siis takkajärgi jääb siiski kumama üksinduse mure. Inimesed tahavad ennast tugevana, ilusana, targana, seksikana jne jne näidata, aga tihtipeale on seesinane inimene väga üksik. Üks tingib teist?














SVIIT

Pöörane naljalugu, kus vahetusse lähevad nii mehed kui ka naised, hotellitoad, voodid ja kõik muu, mis vähegi võimalik.

Lavastaja Andres Dvinjaninov
Kunstnik Maarja Meeru

Osatäitjad: Marika Barabanštšikova, Indrek Taalmaa (Pärnu Endla), Karin Tammaru (Pärnu Endla), Alina Karmazina, Ott Sepp, Margus Jaanovits


Kullakesed tähistasid oma 3.sünnipäeva esietendust vaadates ja sellele järgneva kohvitamisega. Tore ja mõnus. Etendus ka :) (kuigi suurt üllatusmomenti polnudki) Lihtne lõbus lavatükk.














Kogutud teosed

Ootamatuid, pingsaid sündmuspöördeid sisaldav lugu kahe kirjandusele pühendunud naise sõprusest kergitab üles intrigeerivaid küsimusi loomingulisest konkurentsist, õpilase ja õpetaja vahekorrast, kirjanduse ja elu suhetest.

Lavastaja Eva Klemets
Kunstnik Aime Unt

Osatäitjad: Külliki Saldre, Hilje Murel (Eesti Draamateater)

Seekord Ruthiga Sadamateatris. Üle pika aja sai natuke (vahetult) lobiseda, koos olla. Tänan, Ruth! :)
Tükk meeldis, isegi väga! Esiteks lavakujundus: inimesed istusid ümberringi, keskel ümmargune lava, mis oli vahete-vahel kardina-eesriidega eraldatud. Võib öelda, et tegemist oli pöördlavaga, aga pinna asemel liikus hoopis mööbel- seda tõsteti päripäeva edasi :) Veel meeldisid osatäitjate hästi kenad kostüümid (eriti Külliki Saidre puhul), mis rõhutasid tegelaste seisundit. Esimeses vaatuses toimus ümberriietumine enam-vähem avalikult, mis võiks sümboliseerida tegelaste omavahelist avameelsust. Õpetaja viimane pruunikas riietus toonitas elusügist, ja täiesti kortsus käsi (ma ei saa siiani aru). Näitlejad meeldisid ka, kuigi etendust läksin vaatama pisikese eelarvamusega. Ja tükk ise... Pani mõtlema. Põnev ja kaasakiskuv. Kirjanduslikud liialdused, piirid elu ja kirjanduse vahel, suhted ja suhete areng.