DORIS LESSING
HEA NAABRI PÄEVIK

Algul ei saanud vedama (alustasin 2x), pärast ei saanud pidama, ja lugesin poole ööni, mõnel lõunapausil ka. Hea raamat, mulle sobiv temaatika: inimsuhted, saatused, üksindus, väetite eest hoolitsemine, hoolivus jne

/...Kogu olukord oli absurdne. Ja ometi ei saanud see olla teistsugune.../ lk 49

/...Küll ma teen palju vigu, üritades õigesti käituda.../ lk 32

/...Me teeme oma valikud ammu enne seda, kui me arvame.../ lk 80

/...Noh, see on omamoodi ime, eks ole? Nüüd hakkab juba aasta täis saama, ta peab vastu, aga.../ lk 177 (väga tuttav mõte, aktuaalne meie peres)

/... Kunagi kartsin ma vanadust ja surma nii väga, et ma ei lasknud endal tänaval vanu inimesi näha- neid polnud minu jaoks olemas. Nüüd istun ma tundide kaupa seal palatis ja jälgin ja imestan ja mõtlen ja imetlen.../ lk 270

LAADAMULJEID.
Täna sai Lindora laadal käidud. Võtsime papa H. ka kaasa. Mina ja 4 meest :) See tähendas seda, et üldiselt dikteerisid mehed-poisid käimisi. Karjuv ülekaal ju. Riiete jms naiste-värgi juures ma kaua passida ei saanud. Eraldi ei tahtnud ka käia, sest rahvast oli TO-HU-TULT! Autosid, inimesi, kaupa- no ma ütlen, et metsikult. Kahjuks seda va ehedat arhailist oli vähe, aga nö poola kaupa võis "imetleda" nii kuis jõudsid. Vähe oli ka rahvariideis inimesi.
Tegelikult sai mindud poiste pärast, sest sellel laadal pole nad käinudki ("vanasti" oli sel ajal ikke peris külm ilm - kus sa väikse lapsega lähed!); ostmisvajadus jäi tahaplaanile.
Poiste silm puhkas pisikestel mootorratastel ja laste-ATV-del :)
Rahvast lõbustas Ivan Orav.
Põnevaid kaubaartikleid oli ikka ka (puuskulptuurid, pealistumis-lamamisloomad jm) , isegi mõni pudulojus oli müügiks pandud.
Fotod:
1. See pilt ei anna edasi üldmuljet! Laada tagumine äär. Lihtsalt põnev :) (vt käekotid bussipeatuse märgi küljes ja kirsad pillimehe jalas).
2. Antikvariaat ostis vanakraami, vast ka müüs? Müüjat ei näinud lähedal, muidu oleks käru kohta midagi küsinud :)

OOTAME POISTEGA issit töölt, et maale suunduda. Täna on selline mõnus- mõnus laupäev: hommikul ärkasime siis, kui uni otsa sai. Ja see juhtus 9.30! Poisid põõnasid pikalt ja emme sai üle pika aja välja puhata (hommikul magada- seda ma väga vajan). Seejärel toimetasime kiirustamata, sõime ülepannikooke maasikamoosiga, pakkisin riideid kaasa jne- täielik idüll! Kaifin rahulikke puhkepäevi :)

Nüüd jõuan veel mõne pildigi üles panna.
2007 suvel tegime poistega mõned plikade-kingid, paar pilti isegi olemas (fotode kvaliteet kehvake, aga iseenda jaoks ... las olla)

VAHEPEAL MÕTLEN :) et mina kui käsitööline - see ikke ülepakutud värk... Nojah, vahepeal midagi, natuke, algelist... ei enamat. Kullakestes, teiste blogides käin teiste kogemusi lugemas, imeilusaid töid vaatamas- väga positiivne elamus, aga ise niimoodi ei oska. Ei, ma ei hala. See lihtsalt on nii.

Sel, 2007. aastal midagi tehtut:

1. Minu esimene vanutatud kott. Armas tuli välja. Eks näis, kes selle endale saab.
2. Poiste disainitud-lükitud käevõrud lasteaia mihklilaada jaoks (mina sõlmisin otsad). Uued omanikud laadal leitud.
(demonstratsioon jätkub)

Praegu pole aeg mõtelda sellele, mida sul pole.
Mõtle sellele, mida saad teha sellega, mis sul on.

Ernest Hemingway

(mõttetera leidsin Elioni reklaamvoldikult :))

Mis on igaühel ilmast loota?
Oma elu ära elada.
Olla kellelegi lähedane.
Olla kellelegi vajalik.
Teha veidi rohkem head kui halba.
Vahel olla rahulik, õnnelik.

(Katre Ligi)

TOREDAT LUGEMIST pakub mulle Ruth. Tema blogist leian alati laste naljakaid ütlemisi, väga heas stiilis igapäevaheietusi jne jne. Kui ma sinna lugema "satun", siis niipea ei pääse :) Seekord "laenan" tema blogist lingi

KAS PAREM VÕI VASAK AJUPOOLKERA?
Asti pani Kullaketrajatesse toreda testi, nüüd on peamurdmist, katsetamist, vaidlemistki :)
Esimesel korral vaatasin seda liikuvat kuju, mis liikus ühtlaselt vastupäeva ning ei mõistnud, milles test seisneb. Lugesin pildi kõrval olevaid omadusi (kui palju mõistsin, eks ole :P), ja figuur tiirles ikka vastupäeva. Mis test?
Seejärel lugesin foorumis teiste kommentaare (enamus nägi kuju päripäeva liikuvat, mõnel muutnud suunda!!!) ning hakkasin väga oma ajutegevuses kahtlema. Vaatasin uuesti. Niinii, nüüd liikus kuju nii üht kui teistpidi.
Õhtul vaatasime testi neljakesi: mina, M, A ja H. Meie M-ga nägime liikumist päripäeva, A mõlemat pidi, ja ka H arvates muutis kuju oma liikumist ( aga hulga sagedamalt kui A-l). Hakka või vaidlema, kudapidi TEGELIKULT käib :D

VAHTRALEHE JA ESMASE JUHILOA AEG SAI OTSA. Eile sain uue loa, vanal lõigati nurk ära. Olen rahul :) Ega ma nüüdki kihutama või liiklusmärke eirama hakka, aga kuidagi muretum tunne tekib. Ei pea pidevalt meeles pidama, et auto peab märgistatud olema, ja liiklusesse sulandub paremini (aga noh, naisjuhid niikuinii erilise tähelepanu all) :P

Täna külastasin taas isa, rääkisime maast ja ilmast ning ühel hetkel ta ütles (lause lõpust ei saanud ma aru, siis ta näitas paberilt tähti): "Mul on head lapsed". See liigutas... Teistel ei näi eriti sugulasi- tuttavaid käimas, aga päevad haigemajas on pikad, üksluised, kurvad. Veel ütles (näitas) isa, et arsti (kes sulle abi annab) ega saunas selja pesijat ei tänata. Selline olevat vanarahva ütlus. :)

Ja veel: mu radikulaarne valu on kontrolli all, saan istuda ja isegi autot juhtida. Aitas ibumax, fastum- geel, pipraplaaster ja järjepidevalt villastes sokkides käimine (pleed oleks ka väga hea, aga seda mul pole).

4.oktoober 2004, esmaspäev.
KE oli meil 15-19, HL 17-20.
H käis oma rühmaga Vanemuises "Mõmmi ja aabitsat" vaatamas, oli olnud hea etendus.
J-l (1a 6k) suur probleem: sätib autole 10 pehmet looma, tahab ise ka veel peale mahtuda, loomad kukuvad maha. Täitsa mõistetav, et nutt tuleb peale.

4.oktoober 2003, laupäev.
A+ M oma perega sõisid hommikul "lõunaosariikidesse" (A ikka maale). Meie poistega jalutasime linnas, J (6k) istus esimest korda kärus. Pisemale meeldis istudes ümbrust vaadata, suuremale käru lükata :)

UNENÄOD.
Minu öised pildid on üpris kummalised ja tihti ka hirmutavad. Palju näen kodulinna ja teisi "endisi" paiku. Tänases unenäos olid peale minu veel isa ja Martin. Pidime kolmekesi mingisse tervisekontrolli minema (vist Põlvas). Mina jäin teistest maha, aga kui kella 10ks paberid korras olid, jõudsingi mingisse ruumi, kus mitu meest (isa ja Martin samuti) lamas lavatsitel ja põrandal. Nende välimus ja olek viitas mitte kõige meeldivamale protseduurile. Välja nägid nad nagu koonduslaagri asukad, täiesti kurnatud... Õudne. Aga kõige pikemalt jäi mu pilk pidama isal.... See oli nii õudne, et ma ei taha kirjeldadagi :(
Selle peale ärkasin ma üles ja und enam ei saanudki.
Ja siis mõtlen, et mida selline uni võiks tähendada? Mõtted isast, kes nüüd juba 2 kuud on intensiivis olnud, tema külastamine, ja minu imelik ning ebameeldiv seljavalu võivad kokku nõnda "kauni" pildi joonistada küll. (aga miks Martin?)

Seljavalu algas pühapäeval tasapisi, arvasin, et laupäevane supersoe (22 kraadi vilus) ilmake on selle põhjuseks (või õigemini kergete riietega õues olemine). Püsti olles ja ringi liikudes polegi erilist häda :) Jama on muuga: voodist välja tulemisega (meenub sünnitusjärgne olukord), istumisega (praktiliselt ei istugi), jalatsi jalga panekuga (iseseisvalt ei saagi) jne. Ühesõnaga "starost- ne radost".

Jaksil (4a 6k) oli tänane unenägu järgmine: tema ja Hannes olid maal, ning lambad sõitsid käruga tuppa. Autot polnudki, käru üksi sõitis. Rattad olid all. Ja Jaagup kartis lambaid.

"Hirmufaktor," ütleb selliste asjade kohta Hannes. Siia kategooriasse kuulub ka KE superpaistes sinine silm.