Selleks korraks haiguste-periood loodetavasti möödas. Üle-eelmises postituses sai antud ülevaade, kuidas meie perre saabumas stabiilne olukord, aga see polnudki veel kõik. H. palavik andis väga pikalt märku: ei tahtnud kuidagi järgi anda, nii et poiss puudus koolist lausa 10 päeva. Oh, kuidas tahaks loota, et kuu aja pärast hakkab poeg kosuma ja angiinidest- nohudest üle saama ("ootame" operatsiooni).
Ja minulgi oli eelmisel nädalavahetusel "õnne" haige olla. Nii sandina pole ennast ammu tundnud :( Palavik ründas järsku ja seljatas mu voodisse... Mäletan vaid seda, et 15.02, reedel praktiliselt kogu päeva magasin (poisid, tublid mängisid kahekesi, ja lasid mul rahus olla), vahepeal koperdasin wc-sse või jooma. Laupäeval suutsin ärkvelgi olla ja oma perega suhelda, paarile sünnipäevalapsele saatsin sõnumi- võrreldes reedega ikka hoopis võimekam :p Ainult A. suutis viirusest puutumata jääda, aga ta suurem osa Tartust eemal ka.

Kui vanad suudaksid

Doris Lessing

Järg 2003. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Hea naabri päevik". Peategelaseks on taas Jane Somers. Sedapuhku tuleb tema ellu ootamatult armastus, mees, kes on paraku abielus. Edasi kulgeb ka esimesest Jane Somersi raamatust tuttavate tegelaste elu ning muidugi tuleb Jane´il aidata lahendada probleeme õelaste elus.

Sain kenasti loetud :) Ja olen taas rahul . Kuigi "Hea naabri päevik" köitis rohkem ,tekitas enam soojust. Võib olla on see seotud raske perioodiga mu elus.
Siin mõtleb peategelane tööst (kuigi see pole tema elus enam 1.kohal ja paljud asjad on kirjastuses muutunud, noored tegutsevad), eelmisest mehest (nüüd kui tekkis uus suhe, meenutab ja kahetseb), õe lastest (nüüd elab Jane juures Kate, kel on hoopis teine "elufilosoofia" ja õest vägagi erinevad huvid-kombed), armastatu lastest (keerulised suhted peres), vanuritest (Jane ei tahaks samamoodi kurvalt, mannetult "kustuda"), armastusest. Armumine, salajased kohtumised, kevad täis rahulolu- see oli vist siiski peamine teema.
Mõned katkendid:
"--- Sest lõpuks ei osteta kokaraamatuid ja moeajakirju mitte selleks, et neid kasutada, vaid selleks, et nende lugemist nautida- need on uksed fantaasiamaailmadesse...--- " lk 26
"---"Noh, võib-olla te olete sellest kõigest ilmajäämise ära teeninud. Kui te mingit asja ei väärtusta, siis jääte sellest ilma."---" lk 57
"--- Täna õhtul on mul täiesti kõrini kõigest, sellest, et ma tahan koos temaga olla, sellest et ma ei taha temaga olla, sest see on muutunud nii valusaks. Ma taban end isegi mõttelt, et kui see on armastus, Armastus, millest ma olen ilma jäänud, siis olen ma sellest ilmajäämise üle rõõmus.---" lk 236

No üldse ei saa kirjutama.... Mis toimub? Juba pikemat aega olen õhtuti nii väsinud, et midagi ei jõua teha. Eriti rängalt vajun ära reede õhtul... Aga töö ei väsitagi, pigem kõik muu. Faktoreid on palju, mõnda võiksin ise muuta (aga alles siis, kui ma pole enam nii väsinud, et midagi muuta) ja osadega püüan muidu hakkama saada. Minu "viga" on ka selles, et emotsioone elan nö sissepoole. Kuidas see oligi- Andku jumal mulle jõudu muuta seda, mida saan ,ja leppida sellega, mida muuta ei saa, ning tarkust nendel vahet teha.
Pole kõik negatiivne, näiteks reedene päev: Maret tuli enne lõunat meile ja "meisterdas" lõunaks kaneelisaiad! Oi, kuidas ma kaifin sooja saia lõhna! Lapsed sõid nohinal :) Super! Ja siis selgus, et kella 12.30 alates olen vaba! Viisin H. kooli ja käisin mitmes poes (noh, ostlesin, šoppasin). Kanga-, kodukaupade, mööbli- ja raamatupood- kõik ühtmoodi "ohtlikud". Midagi väga ülearust ei ostnud, enam-vähem kõik oli planeeritud :) Tõsiselt väsitav pärastlõuna...
Vahepeal sain ühe väga meeldiva telefonikõne, mis tõstis mind natuke kõrvadest :) Tavaliselt on ikka nii, et hea on norm: mis sest rääkida, see ju tavaline.
Pilvedel hõljumine lõppes maa peale potsatamisega hilisõhtul, kui "avastasin" magaval J-l palaviku (38,3). Niisiis, laupäevane põnev sõbra sünnipäevaüritus pidi mõnele ära jääma...
Ja kogu nädalavahetus oligi mitmele väga "toimekas ja põnev": mina ja J, M ja KE ühtemoodi tõbised. Mul möödus viirus õnneks ilma suurema palavikuta, nii et esmaspäeval olin enam-vähem kombes. J-l kõikus temperatuur normaalse ja 39 vahel. Esmaspäeval oli juba ka H pisikese palavikuga "kodune". Praeguseks on meil olukord stabiilne, aga miski kraabib meil kõigil kurku ja ajab köhima. Kahjuks M lastel algas täna "uus voor", kõrge palavikuga. Soovin talle jõudu ja vastupidavust! Kalli-kalli!