Ei meeldi mulle sellised uuendused ja uutmised, ausõna. Hirmus mõelda, missuguseks Tartu võib muutuda! :S Ikka veel on juurde tarvis kortereid, spa´sid ja hotelle... Ikka veel liiga roheline linn?
Tänases Postimehes

Kes ise ei õle haige old, sie ei usu tõise häda. (Jõhvi)

Sant päev, kehv periood... Tunnen, et kuhjub, kuhjub... Mõne asjaga on nii, et aeg parandab haavad. Teise asjaga võivad väga sügavad haavad tulla (tegelikult nii ongi), enne kui aja möödudes kurbus ja jõuetus lahtub.
Mida tahta? Jõudu ja hingejõudu palun.

(ehk saab kergem, kui natukenegi kirjutan siia)

Käesoleva aasta aprillis toimus pakivahetus "Kingitus kõige väiksemale", millest kokkuvõtet ega pilte polegi veel teinud-näidanud (häbi on küll... aga parem hilja, kui mitte kunagi).

Hannes sai paki paha siga töökalt meeskonnalt: tohutus koguses magusat (ja kõike 2! väga ettenägelik :)), põnevad mitmevärvilised pliiatsid, ristsõnade ja mõistatuste kogumik, ja hulk atribuute liiklusmängu tarbeks (söödavad ja mitte-söödavad autod, täringud). Imestus ja vaimustus oli suur! Kui palju (käsi)tööd ja kui läbimõeldud kingitus! (ja tänase päevani on suur auto väga oluliste asjade reas, nädalavahetustel reisides alati kaasas!) SUUR TÄNU, PAHA SIGA!

Teine pakk oli Jaksile, kellel on Puhhi-maania ja batoonikeste-ravitoime-periood :P Ja just need vajalikud asjad olidki: kommid, pehme armas karupoeg (keda hakati voodisse, lasteaeda ja mujale vedama), kaks ilusat raamatut ("Need on MINU raamatud!" ütles Jaks rahulolevalt). Laps õnnelik- vanem õnnelik :) AITÄH, ANKS!