KEVADISED PALAVIKUD.
Sügis-talv möödus haiguste seisukohalt üllatavalt hästi (ma kartsin hullemat :)) . Mis siis nüüd? Et kõik ausalt ära rääkida, kuidas asi oli, pean alustama sellest, et lume sulamisest saati polnud vihma sadanud. Maa oli kuiv ja taimed janused. Reedel, 19.mail saabus lõpuks kauaoodatud vihm; just selline lapsepõlve-aegne :) soe, lompe tekitav, pikaajaline. Samal päeval oli Vanemuise tn päev ja kahjuks muutis vihm radikaalselt koolirahva elu, sest plaanitud oli väga palju õues tegutsemist. Kõik läks vett vedama (otseses ja kaudses mõttes). Käisime Jaagupiga ka koolis ära, saime aimu selle päeva segadusest ja tulime koju tagasi (Hannest ootama). Õhtul aga Jaksil palavik (38,4 umbes) ja kurjakuulutav köha ka; mida õhtu poole, seda tugevamaks see läks. Tekkis pisike kahtlus larüngiidi algamise osas (mõningad unustamatud kogemused ju olemas). Kuna tegin poole ööni oma kirjatööd, siis kuulasin hinge kinni hoides Jaksi tugevat "kinnist" köha ja olin valmis tegutsema hakkama. Õnneks öösel u 2.30 arvasin kriitilise aja möödunuks ja kobisin ise ka magama. Laupäeval oli enam-vähem sama: palavikurohtu natuke ja õhtul algasid jälle köhahood. Ootasin jälle kella 2ni ära. Pühapäeval palavik 37 piires ja köha vähene, aga olin ootel, kas nüüd mingi haigus lööb välja? (teatavasti larüngiit käib viiruste jms ees). Esmaspäeval oli kõik ilus, istusime kodus (st mina Jaksiga), Hannes oli klassiga ekskursioonil (Viljandis ja Raja talus) . Nii et seekord läks kõik kenasti ja mingite "agadeta".
Kolmapäeval oli tavaline päev: Jaks sõprade pool, mina koolis (hea lühike päev), Hannes ka koolis, ja nagu koju sõites selgus, oli tal palavik :( Ma ei tea, kuis laps suudab palavikuga isegi kehalises kaasa teha! Igatahes näitaski kraadiklaas lõuna paiku 38,4! Ravi nagu ikka- tee ja palaviku tõusmisel natuke paratsetamoli. Tühine asi, elame üle, aga mis neljapäevaga saab? Andres pidi tööle minema, mina alles puudusin.... sisetunne ütles, et võiks poisid üksi koju jätta. Natuke moosisin Hannest, julgustasin, selgitasin... Jaagup oli kohe nõus-tema ei näinud mingit probleemi :) Õhtul ostsin poest igasugust (söögi) nänni, mõtlesime poistele tegevusplaani välja (ehk mida teha, mida mängida). Kuidas "eksam" möödus? Hindele 5+. Koju tulles helistasin Hannesele, mille peale ta ütles: "Sa ei pea tulema, meil on nii lõbus!" Säh sulle! :D Nii mõnegi enesehinnang tõusis tänu sellele päevale.
Hansu palavikuaeg jäi ka õnneks lühikeseks. Juba ootab nädalavahetust, et saaks aga maale ja muru niitma!
Sügis-talv möödus haiguste seisukohalt üllatavalt hästi (ma kartsin hullemat :)) . Mis siis nüüd? Et kõik ausalt ära rääkida, kuidas asi oli, pean alustama sellest, et lume sulamisest saati polnud vihma sadanud. Maa oli kuiv ja taimed janused. Reedel, 19.mail saabus lõpuks kauaoodatud vihm; just selline lapsepõlve-aegne :) soe, lompe tekitav, pikaajaline. Samal päeval oli Vanemuise tn päev ja kahjuks muutis vihm radikaalselt koolirahva elu, sest plaanitud oli väga palju õues tegutsemist. Kõik läks vett vedama (otseses ja kaudses mõttes). Käisime Jaagupiga ka koolis ära, saime aimu selle päeva segadusest ja tulime koju tagasi (Hannest ootama). Õhtul aga Jaksil palavik (38,4 umbes) ja kurjakuulutav köha ka; mida õhtu poole, seda tugevamaks see läks. Tekkis pisike kahtlus larüngiidi algamise osas (mõningad unustamatud kogemused ju olemas). Kuna tegin poole ööni oma kirjatööd, siis kuulasin hinge kinni hoides Jaksi tugevat "kinnist" köha ja olin valmis tegutsema hakkama. Õnneks öösel u 2.30 arvasin kriitilise aja möödunuks ja kobisin ise ka magama. Laupäeval oli enam-vähem sama: palavikurohtu natuke ja õhtul algasid jälle köhahood. Ootasin jälle kella 2ni ära. Pühapäeval palavik 37 piires ja köha vähene, aga olin ootel, kas nüüd mingi haigus lööb välja? (teatavasti larüngiit käib viiruste jms ees). Esmaspäeval oli kõik ilus, istusime kodus (st mina Jaksiga), Hannes oli klassiga ekskursioonil (Viljandis ja Raja talus) . Nii et seekord läks kõik kenasti ja mingite "agadeta".
Kolmapäeval oli tavaline päev: Jaks sõprade pool, mina koolis (hea lühike päev), Hannes ka koolis, ja nagu koju sõites selgus, oli tal palavik :( Ma ei tea, kuis laps suudab palavikuga isegi kehalises kaasa teha! Igatahes näitaski kraadiklaas lõuna paiku 38,4! Ravi nagu ikka- tee ja palaviku tõusmisel natuke paratsetamoli. Tühine asi, elame üle, aga mis neljapäevaga saab? Andres pidi tööle minema, mina alles puudusin.... sisetunne ütles, et võiks poisid üksi koju jätta. Natuke moosisin Hannest, julgustasin, selgitasin... Jaagup oli kohe nõus-tema ei näinud mingit probleemi :) Õhtul ostsin poest igasugust (söögi) nänni, mõtlesime poistele tegevusplaani välja (ehk mida teha, mida mängida). Kuidas "eksam" möödus? Hindele 5+. Koju tulles helistasin Hannesele, mille peale ta ütles: "Sa ei pea tulema, meil on nii lõbus!" Säh sulle! :D Nii mõnegi enesehinnang tõusis tänu sellele päevale.
Hansu palavikuaeg jäi ka õnneks lühikeseks. Juba ootab nädalavahetust, et saaks aga maale ja muru niitma!
posted by Anneli at 4:36 AM
0 comments
