Ühe reisi kirjeldus jätkub.
Järgmine päev algas väga rõõmsalt ja rahulikult. Kinnitasime keha, "tankisime" veenõud joogivett täis, pakkisime telgid ja asusime teele.
Kõpu tuletorn, maailmas järjest töötanud suunanäitajate seas kolmas ja kõrgusega 36m oligi me külastusobjekt. Ilus ja võimas. Põnev oli järsust trepist üles ronida ja üleval platvormil ümbrust imetleda. Meie seltskonnast "vallutasid" selle kõrguse suured mehed A ja K, mina (esindades naispoolt) ja J , kes üllatas meid kõiki oma julgusega. Kõpu kompleks jäi meelde ka hoolitsetud ümbrusega.
Ristna tuletornis, mis on 30 m kõrge, käisime ka. Taas väike jäätisepaus ja edasi.
Emmaste kant ja meil läbimata-uurimata, liikusime kohe Käina suunas, kuigi Käinas ei käinudki :)
Orjaku linnuvaatlustorn ja loodusrada- superilus koht! Tornist nägime ühes suunas Käina lahte, kus olevat 23 saarekest, millel pesitsevat u 100 linnuliiki (!) , ja teises suunas oli näha piltilus külamaastik ning Jausa laht. Binokli abil saime meiegi palju ilusaid linde vaadata.
Vaemla villavabrik oli me viimane külastuskoht. Majas mürisesid vanad masinad, millega tehti lambavillast lõnga. Uurisime ise ja seletasime ka lastele, mida mingi aparaat teeb. Õpetlik. Ja taas jäätise mekkimine. Ning autoninad sadama poole.
Praamil sõime kõhud korralikult täis (lapsed said friikad- no mida sa hing veel ihkad :P) ja seejärel tehti meile üks pisike ekskursioon. Nägime A. õe tööruumi, kust levisid head lõhnad ja õhkus kuumust, ning veel käisime kapteni juures rooli, ekraane, nuppe kaemas. Põnev :)
Kokkuvõte:
1) tänusõnad Vallile hoolitsuse eest;
2)Hiiumaa jättis väga kena mulje, reis sujus kenasti ja meeldivalt, ning mina tunnen, et tükike minu südamest jäi sinna :)