PUHKUSE VEETMISE VÕIMALUS- REMONT
Ma tean, et puhkuse ajal peab PUHKAMA, st tegelema meeldivate asjadega, lõõgastuma koos perega, kahekesi või üksinda, ühesõnaga- koguma palju jõudu ja energiat. See on teooria. Praktikas käivad asjad omasoodu. Nagu meil tavaliselt. Teeks remondi talvel, laseks teistel teha või ei teeks üldse- neid valikuid sai kaalutud, nende pärast "kakeldud" :S Nüüd on asi käes.
Niisiis, magamine, teler, raamatud, riided jne on poiste toas, arvuti asub köögis (suur riidekapp tuleb ka veel siia), nurgadiivanile ei leia kohta (mis sa otsid, kui polegi ruumi). Väga põnev elukorraldus.
Aga remont juba käib, noh vahelduva eduga. Kolmapäeval alustasime Eintsiga kahekesi (A tööl, J sõpradega pundis, H maal), neljapäeval ka kahekesi, reedel toimus tegevus päeva teisel poolel (kolmekesi). Selle aja jooksul sai poolel toal seinad paljaks kistud (mingi x papp oli seinas), lagi kraabitud, prahti kokku ja minema pühitud, tapeet ja seinapapp ära põletatud (turvaliselt), seinad krohvitud (esmane krohv), minul suuremas jaos ahjult kuumapuhuriga värv maha nühitud (nädalavahetusel lõpetasin), elektrijuhe krohvi alla peidetud. Tänud Maretile, kes võttis J oma laste kampa, ja Kallele, kes vaatas maal ka meie H-t, Eintsist rääkimata :)
Eks näis, palju selle nädala lõpuks tehtud saame (lapsed on kodus, mis ei lihtsusta tegemist, A vahepeal tööl, nagu tänagi... nojah, eks varun kannatust ja jätkan ustelt värvi mahakraapimist)

MINEVIK JA OLEVIK
Kõhklused ja kahtlused on nüüdseks ununenud. Olen ülimalt rahul ja rõõmus, et selline reis sai ette võetud. Kõik sujus ja möödus nii fantastiliselt, et mul ei jätku kirjeldamiseks sõnu :)
Niisiis õekesega sammusime laupäeval, 14.07.07 sammud üle piiri, läbi kahe piiripunkti, nats mäest üles - ja olimegi sünnilinnas. Ümbrus oli tuttav, samas natuke ununenud ja kohati ka võõras; teekond ning vahemaad tundusid kuidagi lühemad kui vanasti :P
Viimasest käigust lapsepõlve-linna oli möödunud 7a, loomulikult on selle ajaga üht-teist muutunud, õnneks ka paremuse suunas. Kloostris oli nagu ikka ilus ja rahulik, väljaspool märkasime, et kraavikaldad- teeveered on rohtu kasvanud. Kloostri ümbrusse on tekkinud ilusaid maju (uusi ja ka renoveerituid), endine leivakombinaat on linna üks kaunemaid hooneid- need kõik kloostri omad. Raamatupoes on nüüd apteek, nõudepoes autoosad, muusikakoolis kauplused ja firmaruumid, kinos ka midagi muud....
Kodumaja vaatama ei läinud- selles olime Maretiga ühel nõul.
Pärast u 5-tunnist linnas tiirutamist läksime ööbimiskohta (klassivenna kodu), kuhu hakkaski kogunema meie klassi rahvast. Lõpuks oli meid 7 + 2 külalist (Maret ja Ene)= väga lõbus seltskond ja ekstra mõnus olemine, mis tugevamatel (mhm, nali muidugi) kestis 3ni öösel. Käisime läbi sellise teekonna, et ei usukski :) Magama minnes tundsin, et nimmepiirkond sai tugeva koormuse osaliseks (millal ma viimati nii palju kõndisin?)
Hommikul võtsime ette Mõla, mis on üks kaunemaid kohti. Minu vanavanemad ja vanavanavanemad on sinna surnuaeda maetud, mõlapäev oli mu lapsepõlve ja noorusaja iga-aastane kindel sündmus. Ilm oli hea, kuigi hommikupoole sadas vihma (teisiti pole mõlapäeva võimalik ettegi kujutada).
Ma loodan, et nüüd sai mu hing natuke rahu.

RINGREIS SAAREMAAL


Kuna niikuinii juba saarele "satutud", otsustasime natuke jälle kodumaad avastada. Esmaspäeval, 9. juunil sõitsime mööda Saaremaa põhjarannikut ja Sõrve poolsaarele tegime ka tiiru peale. Mida me nägime? Panga panka, Suurt Tõllu ja Piretit, uut sadamat, Estonia mälestuskivi, Karujärve (seal kinnitasime keha), Odalätsi allikaid, Türju kivitorne, tuletorne, tuulegeneraatoreid (päris lähedalt), purilaudureid, ilusaid punaseid moone teepervedel. Tugev tuul ei lasknud meil kaua õues jalutada, aga põnev oli sellegipoolest.
Teisipäeval otsustasime pool päeva ringi uidata, puhata sugulaste juures ja tagasiteele asuda. Nägime Kaali kraatreid, Saaremaa käsitööd, Goodkaarma seebitalu, natuke Kuressaare linna.
Jäime igati rahule.

PULMAD.

Suguseltsi suursündmus toimus (loomulikult :)) 7.07.07. Takkajärgigi on tore meenutada. Pulm nagu pulm ikka, aga täiesti eriliseks tegi ametliku-piduliku osa läbiviimine praamil. Ega sellist teist elamust enam saa... Ilus ja südamlik :)
Pulmavanaga kohtumine (11 a meie pulmadest) kujunes vastastikku meeldivaks, aga üllatav oli ka see, et sama läbiviijaga möödus pidu minu jaoks lustlikult, ehk teisisõnu- pulmavana on jätkuvalt energiat täis. Kuulsin paljudelt pulmalistelt Heinot kiitvaid lauseid.
J-l oli nüüd 1. ja H-l 2. kord pulma minek (aga tollest 5 a tagusest mäletab ta paraku vähe...) Seepärast vaatasime enne pulma minekut kodus meie abiellumise videot ja selgitasime poistele, mida sellisel üritusel tehakse.
Õnneks oli lastel suures pulmamajas võimalus vabalt ringi joosta, omavahel seltsida. Niimoodi saime meie, täiskasvanud nats jalga keerutada, mänge mängida. Ühislaulmistest ja "kibe" hüüdmisest võtsid jõmpsikad küll aktiivselt osa :) Poisid pidasid üllatavalt hästi vastu: mina lahkusin uinunud J-ga kell 1 öösel, issi tõi H- Jaana pärast kella 2 (ja polnud erilisi jonnimisi- tujutsemisi) !