Mugavustega harjunud inimese teistsugune pühapäev.
Pühapäev algas vaikselt ja rahulikult. Inimese abikaasa läks varakult Peipsile kalale, poisid vaatasid telekast multikaid ja Inimene tundis ennast eelmise päeva sünnipäevast veel väsinult. Sugulane sai 17, pidu oli viisakas, Inimene oma perega viibis seal u 3 tundi, ja tunnine kojusõit veel otsa.
Niisiis, pühapäev nagu ikka. Vanem poeg pidi Lõunakasse sõbra sünnipäevale minema. Ok, hommikusöök valmis, kõhud täis. Pool 12 majandas Inimene poisid autosse, et õigel ajal Lõunakas olla. Ja sealt tuligi 1.üllatus. Auto, mis paar päeva oli tegevuseta olnud, ei teinud mingit mõistlikku häält. Üks köh- ja oligi kõik. Tsoss. Vot selle peale Inimene ei tulnudki. See võimalus läks täiesti meelest! Mis seal ikka, jalad kõhu alt välja ja bussile. Inimene ei teadnud bussiaegu (eriti veel pühapäevaseid), aga tuppa internetti minna polnud ka enam mõtekas. Poisid arvasid, et võiks taksoga minna. Inimene mõistis küll, et bussiga õigeks ajaks ei jõua, aga vot taksot ka ei tahtnud.
Bussipeatuses selgus, et nr 4 läheb u 20 min pärast. Pole ju mõtet oodata, niikuinii sihtkohta ei saa. Ehk veab nr 7-ga? Inimene oma jõnglastega seadis sammud järgmise peatuse suunas. Seal arvutasid nad välja, et oodata on u 15 min. Et nii kaua oodata oli tobe, otsustati poest läbi käia (niikuinii oli tarvis šokolaad osta). Poes käidud, uude peatusesse jõudnud, helistas Inimene sünnipäevalapse vanemale, et üks külaline hilineb. Buss ka hilines. Üle pika aja sõitis Inimene bussiga. Naljakas isegi.
Sünnipäevale jõudis poiss u pooletunnise hilinemisega, aga sellest polnud midagi. Tavaliselt läheb Inimene närvi, kui ta kuhugi hilineb. Nüüd suutis ta rahulik olla ja ka poisse rahustada. See rõõmustas Inimest.
Noorem laps läks tunniks mängima, Inimene jalutas paarist poest läbi, pani paar kingi-ideed kõrva taha. Natukese aja pärast imetlesid Inimene ja ta noorem võsuke loomapoes kalakesi- konnakesi- hiirekesi- linnukesi. 23 tuhhine roheline papagoi oli ka päris kenakene.
Rõõmus sünnipäevaline jutustas Ahhaa- elamustest ja kolmekesi istuti mahla jooma- krabisid sööma. Ja siis oli plaan nr 7-ga koju saada. Väljas oli vahepeal lund sadama ja tuiskama hakanud. Istuti bussi, sõideti paar peatust (enam-vähem linnast välja) ning siis teatas bussijuht, et jõuti lõpp-peatusesse. Tuli välja ronida. Teisel pool teed vaatasime taas bussisõiduplaani. Meie nr 7 pidi tulema u 15 min pärast. Oodata oli külm, sest Inimene oli riietunud kergelt (nagu tavaliselt autoga sõitmise puhuks). Kui peatusesse tuli buss nr 1, otsustati peale hüpata ja kesklinna ära sõita. Otsus oli õige, sest alles Hansakeskuse juures selgus, et nr 7 tiirutas kuskil mööda linna, ja nüüd tuli seda veel rohkem oodata (pea pool tundi!). Inimene tahtis juba koju saada. Nr 4 tuligi ja varsti oldi kodus. Tunniga Lõunakeskusest koju- pole paha :D Oleks võinud hullemini minna :)
Õhtupoolikul sai Inimene lemmikalaga- lumerookimisega tegeleda. Algul oli sulalumi, aga pooleteise tunni jooksul ilm jahenes ja lumi muutus sinakaks. Inimese abikaasa saak oli 6 kiiska ja 18 särge: esimesed läksid supi sisse ja teised pannile. Pole paha.