Kindel seljatagune, minu elu üks alustala, üks väga hea inimene on läinud...
Peas ja südames on segadus...
Olen isatu...

EILE JA TÄNA.
Eile pool päeva koristasime poistega (H. käis aknad- peeglid üle, koristas oma tuba, tegi ruumi esikukapis, J. ei seganud toimetusi- kah väga tubli asi), valmistasime lauale suupisteid (J oli suureks abimeheks: aitas muffinite, viineripirukate, pitsa ja tordi tegemisel, H oli siis juba ootusärevusest pinges) ja võõrustasime külalisi- sugulasi. Kokku sai meid seekord 12. Kõik lapsed olid tublid, kui mõne (pool päeva vagura) lapse väljaelamisi mitte mainida... Ausõna, kunagine superrahulik võsuke läks nii pöördesse, et tuli "rajalt kõrvaldada" ja natuke eemal rääkida. Lõpuks vist sai aru ja rahunes. H seevastu oli päris kombekas :)
Seesama püsimatu poeg on hakanud üha enam värvima- joonistama. Tase on mõne teise eakaaslasega võrreldes ikka väga algeline, aga mind rõõmustab, et tal on soov. Eelmisel aastal ei tulnud paberile ühte kriipsu ka.
Ja eilse päeva "pärl" (eriti minu jaoks!) nägi välja selles, et poisid läksid sõprade poole ööbima ja J JÄIGI SEAL MAGAMA! See oli nüüd 1. kord, kui J jäi ilma ema v isata magama!!! Lapsevanemale, kelle palju-palju noorem laps jääb ööseks nt vanavanemate jt juurde, tekitab selline uudis hämmingut. Mis teha- kõik on suhteline. H oli kaheaastasena tihti ja pikalt vanavanemate pool. Mul on hea meel, et J on ka nüüd OTSUSTANUD. Tänud Maretile, kes võttis pande enda poole rahulikku õhtupoolikut sisustama :P
Täna mängisime üle 3 tunni uut lauamängu "Elu on selline!" (8-9 korda vist). J jaoks on mäng veel raske, aga omamoodi (nagu tavalist täringumängu) saab ta mängida küll. H hakkab strateegiast aru saama, isegi A läks hasarti ega tahtnud lõpetada :) (H-le kingitud mäng)

Doris Lessing
Ellujäänu mälestused
TUTVUSTUS
Käesolev romaan kõigub reaalsuse ja fantaasia piirimail, mida Doris Lessing ise on iseloomustanud katsena kirjutada autobiograafiat. Ta pole seadnud eesmärgiks esitada konkreetsete sündmuste kronoloogilist järjestust, pigem on tegemist katsega anda edasi üldistatud kogemust, milles põimuvad tihedalt erinevad liinid: mälestused lapsepõlvest, murdeeast, sotsiaalsed tendentsid, naise koht ühiskonnas, loomingupsühholoogia. Ühelt poolt on muidugi tegemist autobiograafiaga, teiselt poolt aga on Lessing vaadelnud seda üldise kogemuse valguses, püüdnud näidata naise kujunemisteed meie aina kiiremini muutuvas maailmas. See keerulise ülesehitusega romaan, milles sisalduvad peaaegu kõik Lessingi varasematest teostest tuttavad teemad ja mida on nimetatud Lessingi kvintessentsiks, võimaldab kahtlemata mitmeid erinevaid tõlgendusi.

Minu poolt: üritasin, mis ma üritasin, pärast 30 lehekülge loobusin. No ei saa... Nagu katkine tõmblukk: võid tirida küll üles ja alla, aga hambad ei haaku. Pole minu jaoks.

Üks lemmiklaule
Dima Bilan "Never let you go"
Kontrastne (graatsilised baleriinid vs maika-teksad-Bilan), meloodiline, laulja omapärane liikumine (ei püsi vist pudeliski). Pole mõnda aega kuulnud, nüüd kuulan taas ja taas, kaifin :)

Lauluke Ruthi blogist:
Et kes ütles, et eestlane on vaikne ja rahulik. Tuli siin mehele külla ja juba viiendat päeva joovad. Naabritele ka ei meeldi ja kuule, mees, aja see eestlane koju Tallinna!

:)

SALOMONLIK ÕLARÄTT aastast 2006. Õpetas Maret. Sõlmede vahele lükkisin läbipaistvaid pärle, mis sätendavad natuke valguse käes.
Lihtne ja mõnus tegemine.

LEMMIKMÜTS aastast 2007. Lõng missugune?-täpsustan, kui palju kulus?- ei mäleta. Viimati Liannis käies küsis müüja, kust ma noka sain (ühelt vanalt lastemütsilt, plastmassist). Ostjad olevat kauplusest küsinud, paraku neil pole seda lisandit müügis olnud.
Minu sümpaatiat selle mütsi vastu ei jaga paljud inimesed. Keegi pole küll otseselt öelnud, et see mulle ei sobi (oma mees ei lähe arvesse- talle meeldivad nö traditsioonilised asjad)...
Ja küllap on inimesed juba harjunud mind sellega nägema :)

KODUMAISEST AJAKIRJAST "KÄSITÖÖ" leidsin sobiva mustri ühele kotile (tellisin vist Harrietist). Ajakiri ja kott aastast 2006.

DORIS LESSING
"VIIES LAPS"
on romaan ematundest. Harriet ja David teadsid esimesest pilgust, et nad on teineteise jaoks loodud. Nad asusid sihikindlalt rajama oma kodu, kus pidi olema palju lapsi ja kus kõik sugulased ning sõbrad olid alati teretulnud. Nii läkski, kuni sündis viies laps.

Jah, niimoodi oligi, et see hoopis teistlaadi teos. Lugeda oli hea, põnev, aga teema ise keeruline . Mittetavaline suhe ema ja 5. lapse vahel juba raseduse ajal. Harriet ei suuda loobuda 5.lapsest (miks peakski ema lapsest loobuma?), päästab poja kinnisest asutusest, kuigi ta ei tunne poisi vastu mingit hellust, ja lükkab sellega ülejäänud lapsed oma kodust, perest eemale (kaudselt kui ka otseselt)... Ilus unelmate pereelu laguneb koost.
Emotsionaalse emana sellist raamatut lugeda pole lihtne.
Veel üks asi, mis pani mõtlema: noored ostsid 3-korruselise maja ja planeerisid 8 last saada, selleks piisavalt finantse omamata. Kohe algusest oli teada, et Davidi isa hakkab neid toetama (mis tal üle jäi). Lasterohke pere on tore, aga... Vanavanemad muretsesid koolirahade pärast, võtsid üejäänud lapsed oma perre, kasvatasid nad üles. Aga kes oli selles süüdi?
Meenub ilus plakat Põlva sünnitusosakonna (10a tagasi oli mul õnn seal viibida) seinalt: "Lihtne on isaks saada, raskem on isa olla".

10 AASTAT STAAžI- EMANA.
Selline ümmargune tähtpäev täna meil :) Täna õnnitlused ja kallistused, paar kinki ka. Kuna H veel "haiguslehel" kurgu pärast, siis selline kodune olemine.
Lasteaias oli isadepäeva- pidu: kontsert ja kringel, muljed, fotod... Mina olin kodus, mehed käisid :) Seekord nii. Ja kuigi J hommikul veel ütles, et ta ei taha täna tantsida, oli tantsinud ja laulnud ning muidu väga toimekas olnud. :)

PAKIPROJEKT "VALGE PAKK HINGEDE AJAKS"
Suured tänud, Tiina! Oled tubli töö teinud. Pakki avades tundsin, et see on kokku pandud südamega! Ilus ja armas kingitus :) Asjad on täpselt minule: heegeldan-selleks vajan lõnga, küünal läheb raudselt varsti tegevusse , magusat armastan, sokke kannan (ilus käsitöö- imetlen ja rõõmustan), ka kiri soojendas südant. Vaid valge tee kogemus mul puudub, asi tahab uurimist ja katsetamist.
Veel kord- mulle väga meeldis! :)