EILE JA TÄNA.
Eile pool päeva koristasime poistega (H. käis aknad- peeglid üle, koristas oma tuba, tegi ruumi esikukapis, J. ei seganud toimetusi- kah väga tubli asi), valmistasime lauale suupisteid (J oli suureks abimeheks: aitas muffinite, viineripirukate, pitsa ja tordi tegemisel, H oli siis juba ootusärevusest pinges) ja võõrustasime külalisi- sugulasi. Kokku sai meid seekord 12. Kõik lapsed olid tublid, kui mõne (pool päeva vagura) lapse väljaelamisi mitte mainida... Ausõna, kunagine superrahulik võsuke läks nii pöördesse, et tuli "rajalt kõrvaldada" ja natuke eemal rääkida. Lõpuks vist sai aru ja rahunes. H seevastu oli päris kombekas :)
Seesama püsimatu poeg on hakanud üha enam värvima- joonistama. Tase on mõne teise eakaaslasega võrreldes ikka väga algeline, aga mind rõõmustab, et tal on soov. Eelmisel aastal ei tulnud paberile ühte kriipsu ka.
Ja eilse päeva "pärl" (eriti minu jaoks!) nägi välja selles, et poisid läksid sõprade poole ööbima ja J JÄIGI SEAL MAGAMA! See oli nüüd 1. kord, kui J jäi ilma ema v isata magama!!! Lapsevanemale, kelle palju-palju noorem laps jääb ööseks nt vanavanemate jt juurde, tekitab selline uudis hämmingut. Mis teha- kõik on suhteline. H oli kaheaastasena tihti ja pikalt vanavanemate pool. Mul on hea meel, et J on ka nüüd OTSUSTANUD. Tänud Maretile, kes võttis pande enda poole rahulikku õhtupoolikut sisustama :P
Täna mängisime üle 3 tunni uut lauamängu "Elu on selline!" (8-9 korda vist). J jaoks on mäng veel raske, aga omamoodi (nagu tavalist täringumängu) saab ta mängida küll. H hakkab strateegiast aru saama, isegi A läks hasarti ega tahtnud lõpetada :) (H-le kingitud mäng)