KÄSITÖÖ tegijat minust ikka ei ole. Ma ei saa aru, kuidas mõned (nimesid siin ei nimeta) jõuavad 101 tööga tegelda... ja loomulikult ka ära lõpetada!!! Kuhu minu aeg küll kaob? Kas tõesti olen nii saamatu ja aeglane? Ma ei saa aru... (õigem oleks öelda, et ma ei taha sellega leppida).
Motiivikeste tegemine on jäänud unarusse, tööle minemise ajast pole üldse heegeldanud :( Ainult 13 tükikest ongi... Siiski-siiski, poistega proovisime salvrätitehnikat, täitsa hea tegevus oli. Töö kuivab, siis saame karbid üle lakkida.
Täna sulab nii, et tekkis kevade tuleku tunne. Vara veel. Minu sünnipäevgi sel aastal veel olemata :) Tänavu sai selle "sündmusega" algust tehtud juba eelmise nädala teisipäeval, mil kolleegide ja ülemuste ette astus 6 sünnipäevalist, kellele lauldi ja kes tegid kolleegidele välja:) Minu "noos" oli 22 sokolaadi (!) , kohvipakk ja lilli ikka ka :D Harjumatu üritus. Kõlama jäi fraas: "6 sünnipäeva 15 minutiga" (nagu 2 ühe hoobiga) :D

PÜHAPÄEVA ÕHTUPOOLIK pole eriti mõnus, sest esmaspäeva hommik on kõige vastikum. Nüüdseks on mu "lemmikuteks" kujunenud reede ja laupäev: hommikust uneaega on rohkem, riigitööd pole ja ees on veel "vaba ruumi" :)
Vaatasin, kui kaugele on kett-ahel-"õnnekiri" jõudnud- momendil leidsin järje 37. inimese käes olevat. Ja niimoodi neti avarustes liikudes leidsin jälle midagi. Shalaya blogist http://urbaanika.blogspot.com/ siis:

Milline raamat on sinu lugemislaual?
Reeglid järgmised:
1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
2. Ava lehekülg 123
3. Leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised kolm lauset (5., 6. ja 7.) bloogi koos nende reeglitega.
5. Ära püüagi otsida välja mõnda "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.

Tulemus:
Nii aga kuulin kuulutusi,
Vana jutu juurdumisi,
Muiste sõlmitud sõnuda,
Kullal kedratud kõnesid:
Kalevite kange poega
Läinud hobu ostemaie,
Künniruuna kauplemaie.
Kui ta käinud tüki teeda,
Tüki teeda, palju maada,
Laulis lindu lepikusta,
Tarka lindu tammikusta,
Kägu kuldakuusikusta:
"Hobu hirnub Hiiumaalta,
Sälgu karjub suurest soosta,
Varssa karjub kauge´elta:
Hobu hirnub ostajada,
Sälgu karjub sadulada,
Varssa valgeid valjaida."-
"Tänu teile, linnud targad,
Tänu teedejuhtidelle!"

F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" (katkend Kümnendast loost)

No mis teha- meie rahvuseepos oli lähim raamat mu laua peal! :D

KAASAEGNE "ÕNNEKIRI"
Kes ütleb, et selle jätkamine õnne ei too!? Kindlasti ju toob :) Seepärast siis minagi :)

1. Avalda kogu nimekiri oma blogis (koos nende nelja punktiga).
2. Tee rasvaseks väited, mis kehtivad Sinu kohta.
3. Lisa üks väide, mis kehtib Sinu kohta.
4. Järgmise nimekirja avaldaja leiad sissekande kommentaaridest.

1. Olen eestlane.
2. Tegelen aktiivselt blogimisega.
3. Olen kunagi murdnud ninaluu.
4. Jumaldan tumedat sokolaadi.
5. Ma tahan Teda kallistada.
6. Mul on kaks last.
7. Minu jalanr on 39. -
8. Kirjutan luuletusi.
9. Mõtlen väga-väga ühe kalli inimese peale ja soovin, et ta terveks saaks.
10. Ootan kevadet.
11. Elan Soomes.
12. Armastan merekohinat ja tuuli.
13. Jumaldan mootorrattaga sõitmist.
14. Mulle meeldib kududa.
15. Mul on kodus kaks vallatut kassi.
16. Pean lugu Viljandi Folgist.
17. Naudin lumesajus jalutamist.
18. Olen ülekaaluline.
19. Ma armastan bossanovat.
20. Olen segaduses kuigi ei tahaks olla
21. Mul on sinised silmad.
22. Ma elan maal.
23. Mulle meeldivad mittesuitsetavad tüdrukud! (ja poisid-tüdrukute puhul.)
24. Armastan kaua magamist.
25. Jagan kodu väikes(t)e ja karvas(t)ega.
26. Eelistan brünetti blondile.
27. Eesti folk/punk/rock on ülekõige.
28. Ma ei oska eriti hästi süüa teha.
29. Minu tuba on pidevalt segamini.
30. Filme "Kevad" ja "Suvi" võin jälle ja jälle vaadata.

Algust tegi Margo, jätkasid Otto, Daki, Ieska, NjaH, Kajakas, Maret, Liana, Triibik, Aet, Elviina, Oravake, Jutupaun, Ing., Lapiliisu, Greet, Eva-Liisa, Duhh, Terje, Mikk, Elsa, Tiiu, Mait, Kaku, Thredahlia, Liisu, Eva-Lota, PiziPatu, Piret, Pille, Anneli. Kes võtab üle?

KÜLMAPÜHAD.
Täna hommikul kell 7 näitas kaubamaja termomeeter -30, meie oma mikskipärast -32 (novot ei teagi, kas riistapuu valetab või on meil, linna ääres, siiski natuke jahedam?). Prr, ja mina pidingi nii vara majast välja minema. Nagu ikka jõudsin bussipeatusesse "pisikese varuga". Otsustasin mitte seisma jääda ja kõndisin 2 bussipeatust edasi, kuhu kohe saabus ka buss . Hea, et ma seisma ei jäänud, isegi kiiret kõndi tehes hakkasid reied külmetama.
Harjumatu ...
Eile hakkas meie elamine jahtumise märke ilmutama :S Eks ta ole, vana puumaja 1.korrusel polegi sellise pakasega midagi muud oodata. Mul hakkas jahedus naha vahele pugema, Andresest ei tasu rääkidagi :P Poisid jooksid ringi nagu alati- nemad küll külma üle ei kurtnud. Otsustasime teha ümberkorraldusi ja läksime üle säästlikule režiimile: poiste tuba on nüüd kinni ja muu elamine on soojem. Ööpäevas läheb u paar korvi puid, sest kütame nii ahju kui pliiti 2 korda. Natuke ebamugav ikka on (korralikult köetava keskküttega korteris oleks praegu vist mugavam ;) , aga tegelikult pole midagi hullu. Tavatoimetused saavad tehtud, oleme terved ja elus. (Kuidas kodutud toime tulevad?)
Üks omajagu naljakas olukord tuli ette neljapäeval, mil Hannese klass pidi Lõunakeskusesse uisutama minema: poiss otsustas tol päeval raudselt kohale minna, kuigi kraade oli tol päeval ikka parasjagu palju ( umbes 27-28), aga Lõunakasse jõudes selgus, et liuväli on sõidukõlbmatu- SULAS.

ESIMENE TÖÖNÄDAL ongi läbi. Hästi kiiresti sai otsa... Enne seda olin ma väga närvis (pühapäeval) ja nägin isegi õudusunenägusid :D Aga juba teisipäeval tundsin ennast "omas elemendis". Palju on võõraid nägusid ja nimesid, aga küll nad tasapisi meelde jäävad; mõned silma paistvad (just lahku kirjutades! :)) tegelased on juba tuttavad.... Kolleegid küsivad ikka : "Noh, kuidas tunne on?" või "Kaua sa siis ära olid?"
Jaagup tahab ka tööle või lasteaeda... Mikskipärast tekkis jälle tõrge nagu tädi Ati pool, aga nüüd on poiss ju lähedaste- sõprade juures; fantastiline seltskond, kuhu alati tahaks minna... Mida hingeke veel paremat tahta võiks! Loodetavasti läheb poiss varsti jälle rõõmsalt Karla poole ja veel loodan, et suur hoidja (Jaagupi ristiisa) ei väsi ära!
Käsitööks on jäänud vähem aega, kuigi ega ma mingi meisterdaja ka enne olnud... Eile õmbles Hannes nööpe (1.korda) ja mina tegin parandustöid (kuidas küll tekivad augud sokkidesse, kinnastesse ;) ? Täna sain üle pika aja õmblusmasinaga vuristatud: tegin tekikotile ühe õmbluse ja poistele kotikesed ööriiete jaoks. Ehk nüüd püsivad (vähemalt needki) riided paremini omal kohal ;)

JÄLLE SAJAB LUND...
Linn on jälle puhtama ilmega ja puudel-põõsastel kohev kasukas peal.
Hommikul käisime poistega hambaarsti juures, mille tulemuseks jäi Hannes ühest katkisest (põletikuga!) hambast ilma. See oli ootamatu temp arsti poolt, sest omast arust läksime hammast parandama :) Mis tehtud- see mureta :)
Pesamuna võtab jätkuvalt õhtuti karvaseid loomakesi kaissu :)

UUS AASTA on alanud.
Aasta viimasel päeval sai natuke tolmu veel majast välja pühitud ja süüa tehtud, kell 18 oli elamises rahvast juba topelt rohkem. Hästi meeldivas seltskonnas läks aeg kiiresti; vahepeal vaatasime telerist põnevamaid saateid, aga midagi väga erilist küll meelde ei jäänud. Tegelikult võiks (või isegi peaks) telekavaba istumist harrastama(miks peab nt sünnipäeval tv taustaks ja tähelepanu tõmbajaks olema???), aga olen minagi harjumuste ohver ja mingil määral telekastisõltlane :) Aasta algul võiks ju lubada, et püüan ennast parandada? Olgu, püüan!
Keskööl käisime maja taga paugutamas ja linnatulesid vaatamas, ümbrus paukus nagu ei kunagi varem! Ilus oli ikka ka... Poisid olid vägagi rahulolevad ja rõõmsad , sest neid ei sunnitud voodisse minema!!!
Teistmoodi ja vahva oli ka 1.jaanuari hommik, sest Maret jäi oma perega meile ööseks. Ammu pole meil keegi ööbinud, seda enam terve familiaga (viimati siis Valli perega veebruaris).... Mäletan oma lapsepõlvest , kui eriline ja põnev see oli, kui mõni külaline jäi öömajale!
Päeval jõudsime ühe külaskäigu ka teha. Keskpäeval läbi tavapäratult hõreda liiklusega linna sõita oli juba üksjagu naljakas. Väga häid plaane sai uueks aastaks tehtud ja üldse - oli lõbus taaskohtumine :) Taas nägin, et Jaagup sai vennast kiiremini võõrustajate-poistega "jutule". Külitse-vaheline tee oli üpriski libe (ühesõnaga jäine) ,nii et sain nüüd ka sellisel teel sõita. Koduteel naljatasin, et pimedas ei tundugi tee nii libe ja ohtlik ,kui päevavalgusel sõites. (Tegelikult ma tean, et niimoodi kaobki valvsus ja juhtuvad õnnetused)
Niisiis, HEAD UUT AASTAT!