Kui mõtteid pole- loe ajalehti.

# Tööturuamet: kriitiline piir pole veel kätte jõudnud
# Tartu maratoni 1223. lõpetaja saab auto
# Olukord kinnisvaras: keegi ei osta
# Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel

Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele. Soomaa ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel, vahendas Maaleht. «Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem kui eelmine,» lubas Hein. «Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem.» Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.

Täna saabus lõpuks kauaoodatud vihmake!!!

KUIDAS MEIL MÄRTS MÖÖDUS.

Mõnele eelmisele postitusele lisaks märgin ära veel, et

¤ saime nautida talve, paar- kolm päeva ainult, aga see-eest kvaliteetselt. Põnev oli aknast pidevat lumesadu ja tuisku vaadata, hangedes mütata, autoga (tavapärasest erinevalt) liigelda ja teisi sama asja tegemas näha, lund rookida (poisid tegid seda tööd rõõmuga), kelgutada. Väga positiivne :)
¤ enne seda paaripäevast talve saime tunda kevade hõngu; sinililled, lumi- ja märtsikellukesed õitsesid, ja kõik jätkus, kui lumi hakkas sulama.
¤ terve sünnipäevarodu jäi sellesse kuusse: Jaagup- 5a, Helena- 15a, Laura- 3a, Andres- 35a :)
¤lastel oli vaheaeg, enne H-l (seadusega ettenähtud korras), seejärel J-l ( viirused ja tahaks-kodus-olla)
¤ vana hobi sai uue hoo, nii et nüüd olen natuke sõltuvuses, aga loodetavasti- mitte väga hullusti :) (sellest teen varsti juttu ka).

ISEHAKANUD MÜÜRILILL ehk ei tea kust (eelmisest aastast mulda jäänud seemned?) tekkisid müüri kõrvale suve lõpus petuuniad. Igati meeldiv üllatus :)
Pildistatud 10.septembril 2007. Ja ega nüüdki, septembri II poolel, pole ilmal viga. Vihma on tõesti rohkem ja jahedam ka kui suvel, aga tegelikult - väga ilus ja nauditav suve lõpp.

INNINE OM ILMAH ESSÜNÜ´, PRAEGUNÕ OM PARHILLA KÄEH. Pole üldse mahti kirjutada; õhtuti olen päris väsinud, nii et arvuti taha ei jõuagi. Kuigi töö pole konti murdev, vastupidi- vägagi meelepärane ja meeldiv. Nii et seni pole ma pidanud oma valikut kahetsema :)
Ilm on paar nädalat juba päris kevadine: öösiti paar miinuskaadi, päeval kuni 16 kraadi. Täitsa mõnus soe, loodus tärkab, lilled rõõmustavad oma õitsemisega, lõokesed lõõritavad... Lausa fantastiline! Pesu kuivab õues mõne tunniga. Aga juba mõned päevad leiab vannitoast ämblikuid, keda transpordin ettevaatlikult trepikotta, et poisid saaks pesemas käia ;) Ämblike tihenenud liikumine viitab vihmade tulekule, ja seda lubab ka ilmaprognoos. Seda oligi arvata, et ega märtsikuine soojus püsima jää.
Möödunud nädal oli väga kirju: ilus südamlik sündmus -ühe pisikese tüdruku- minu ristitütre 2. sünnipäev , samal päeval aga lahkus sõtse Anne, kel vanust oli siis 82. Viimase kurva sündmuse jätk oli neljapäeval, mil kell 8 oli kodunt ärasaatmine, kell 9 teenistus kirikus ja peielaud kell 13. Tartu poole tagasi liikusime aga kolmekesi, sest võtsime palavikus (ja mingi põletikunäitajaga- 12 asemel 247 ) isa kaasa ja toimetasime ta (taas) Maarjamõisasse. Kolm tundi ootasime vastuvõtus, isale tehti samal ajal hapnikule ja tilgutile lisaks igasugu proove, pilte (röntgen, kompuuter). Meie teritasime kõrvu ja püüdsime isa puudutavat infot endale arusaadavaks mõelda. Lõpuks saatsime ta palatisse.
Me Maretiga väljusime neljapäeval kodunt kell 6 ja koju jõudsime 21, mõlemad läbi kui läti rahad. Lapsed-isad said väga edukalt meieta hakkama. Meie väsimus küündis aga otsaga reedesse, mille lõpetasime Andrese õnnitlemise ja veiniklaasikesega.
Laupäev oli mõnusalt tegus Valdide suvekodus, igaühele leidus tegevust ja füüsilist koormust. Mina otsustasin oma toorele jõule rakendust anda ja langetasin puid (ok, tegelikult harvendasin ja võtsin maha ilupõõsaid), lapsed jooksid ringi, sõid hapuoblikaid, mängisid liivakastis, sõitsid ja sõidutasid teisi käruga, lõhkusid mädanenud aeda (täiesti lubatud tegevus), mis osutus Hanneselegi üpris tõsiseks katsumuseks (polnudki nii pehkinud). Väga meeldiv ühisüritus, ühesõnaga!
Ja veel- taas tõdesin, kui tugev side on mul õega, kui hea klapp ja teineteisemõistmine meil on. Võimas tugi, ja seda ei väsi ma kordamast!

SAABUS TALV JA KUULSUS :)

Täna hommikul maal ärgates tervitas meid tore lumevaip! Loomulikult oli poistel rõõmu laialt, sest väljas said sulalumega madistada. Mul süda natuke kripeldas ka (alles saime nohu-köha enam- vähem lõpetatud), aga ei raatsinud lapsi lumenaudingust ilma jätta. Kui väljas päris vihmaseks (just!) läks, kutsusin jõmpsikad tuppa. A. tegeles oma uue "objektiga", nii et polnud aega söömagi tulla. Mina püüdsin heegeldada, sest selle aasta suveks tahaks "asjanduse" (ma veel ei tea, mis tulemiks on :P) valmis saada.
Kodu poole asusime pimedaga, kell polnudki palju, aga taevasse olid kogunenud tumedad pilved. Enne Põlvat saime tugevat vihma ja märga teed "nautida", aga Vastse-Kuuste lähistel oli sõidutee täitsa lumine!!! Lumesahk sõitis vastu! Ahhetasime ja ohhetasime, sest jõudsime talvemaastikku! Tee täis tuisanud, puud lumekatte all- täielik talvenauding. Minu jaoks võimas kaif! Tartus oli vist aasta norm alla sadanud:) Tore oli kaeda inimesi lund rookimas, autosid paksu lumekatte all. Valge puhas ilus kodulinn!
Õhtul tegime veel Marguse ja teiste L-ute poole külaskäigu, mu ristipojal oli äsja sünnipäev. Natuke juttu, uudiste vahetamist, näksimist- nagu ikka, aga teistmoodi ka (mõni poiss on veelgi kasvanud! mõni kirjutab ajalehele artikleid. ja mõni kasvatab habet :P)
Kuulsusest ka. Hommikul saadan A. varakult poodi, et ostaks ajalehe ( söögikraami ka), siis hakkan ennast veel rohkem imetlema :P Tundub olevat positiivne ja sümpaatne artikkel; las rahvas loeb ja teab, saab targemaks :D Meie oleng ja lõngamine (minu arvates väga hea üldistav väljend, autoriks Mareti poeg) ongi mõnus ja lõbus, seepärast tahaks sinna alati minna. Ma tahaks ka nii palju ilusaid asju osata teha nagu kaaslõngajad, aga olen rahul, et saan oma piskut oskust toreda naistekarja seltsis harrastada :)
Muuseas, uus aasta on alanud muutumiste- muudatuste ja imestamisega: minu suur muudatus (kes kuidas sellele reageerib), mõne sugulase osas (R.L töökoht- hea meel tema üle, AE köögitoimkonnapäev- lausa vapustav, võttis sõnatuks) ja muidu tutvusringkonnas (nii ja naasuguseid, jätkuvalt imestust või hämmeldust pakkuv :S)

KÜLMAPÜHAD.
Täna hommikul kell 7 näitas kaubamaja termomeeter -30, meie oma mikskipärast -32 (novot ei teagi, kas riistapuu valetab või on meil, linna ääres, siiski natuke jahedam?). Prr, ja mina pidingi nii vara majast välja minema. Nagu ikka jõudsin bussipeatusesse "pisikese varuga". Otsustasin mitte seisma jääda ja kõndisin 2 bussipeatust edasi, kuhu kohe saabus ka buss . Hea, et ma seisma ei jäänud, isegi kiiret kõndi tehes hakkasid reied külmetama.
Harjumatu ...
Eile hakkas meie elamine jahtumise märke ilmutama :S Eks ta ole, vana puumaja 1.korrusel polegi sellise pakasega midagi muud oodata. Mul hakkas jahedus naha vahele pugema, Andresest ei tasu rääkidagi :P Poisid jooksid ringi nagu alati- nemad küll külma üle ei kurtnud. Otsustasime teha ümberkorraldusi ja läksime üle säästlikule režiimile: poiste tuba on nüüd kinni ja muu elamine on soojem. Ööpäevas läheb u paar korvi puid, sest kütame nii ahju kui pliiti 2 korda. Natuke ebamugav ikka on (korralikult köetava keskküttega korteris oleks praegu vist mugavam ;) , aga tegelikult pole midagi hullu. Tavatoimetused saavad tehtud, oleme terved ja elus. (Kuidas kodutud toime tulevad?)
Üks omajagu naljakas olukord tuli ette neljapäeval, mil Hannese klass pidi Lõunakeskusesse uisutama minema: poiss otsustas tol päeval raudselt kohale minna, kuigi kraade oli tol päeval ikka parasjagu palju ( umbes 27-28), aga Lõunakasse jõudes selgus, et liuväli on sõidukõlbmatu- SULAS.

JÄLLE SAJAB LUND...
Linn on jälle puhtama ilmega ja puudel-põõsastel kohev kasukas peal.
Hommikul käisime poistega hambaarsti juures, mille tulemuseks jäi Hannes ühest katkisest (põletikuga!) hambast ilma. See oli ootamatu temp arsti poolt, sest omast arust läksime hammast parandama :) Mis tehtud- see mureta :)
Pesamuna võtab jätkuvalt õhtuti karvaseid loomakesi kaissu :)

JÕULUD on selleks korraks läbi. Suurepärane talveilm andis pühadele "õige" varjundi: korralik paks lumevaip, piisavalt miinuskraade ja jõuluõhtul sadas valget lund juurdegi ."Taas sajab valget lund väljas ja toas on ehteis jõulupuu...."
Tänane päev on proosalisem: põen vist mingit kõhuviirust, olemine on üpris ebamugav, aga elan üle :) Väga positiivne on see, et keha teeb puhastuskuuri läbi :D Hommikul tegid poisid endale ise kurgivõileibu ja said suurema tülita koos mängitud.