KÜLMAPÜHAD.
Täna hommikul kell 7 näitas kaubamaja termomeeter -30, meie oma mikskipärast -32 (novot ei teagi, kas riistapuu valetab või on meil, linna ääres, siiski natuke jahedam?). Prr, ja mina pidingi nii vara majast välja minema. Nagu ikka jõudsin bussipeatusesse "pisikese varuga". Otsustasin mitte seisma jääda ja kõndisin 2 bussipeatust edasi, kuhu kohe saabus ka buss . Hea, et ma seisma ei jäänud, isegi kiiret kõndi tehes hakkasid reied külmetama.
Harjumatu ...
Eile hakkas meie elamine jahtumise märke ilmutama :S Eks ta ole, vana puumaja 1.korrusel polegi sellise pakasega midagi muud oodata. Mul hakkas jahedus naha vahele pugema, Andresest ei tasu rääkidagi :P Poisid jooksid ringi nagu alati- nemad küll külma üle ei kurtnud. Otsustasime teha ümberkorraldusi ja läksime üle säästlikule režiimile: poiste tuba on nüüd kinni ja muu elamine on soojem. Ööpäevas läheb u paar korvi puid, sest kütame nii ahju kui pliiti 2 korda. Natuke ebamugav ikka on (korralikult köetava keskküttega korteris oleks praegu vist mugavam ;) , aga tegelikult pole midagi hullu. Tavatoimetused saavad tehtud, oleme terved ja elus. (Kuidas kodutud toime tulevad?)
Üks omajagu naljakas olukord tuli ette neljapäeval, mil Hannese klass pidi Lõunakeskusesse uisutama minema: poiss otsustas tol päeval raudselt kohale minna, kuigi kraade oli tol päeval ikka parasjagu palju ( umbes 27-28), aga Lõunakasse jõudes selgus, et liuväli on sõidukõlbmatu- SULAS.