KUIDAS ME HANNESEGA teisipäeval operatsioonil käisime. Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et pimesool, sapipõis, adenoidid on täiesti mõtetu last inimese organismis. Haiged kurgumandlid ka. Ma kannan üht-teist veel kaasas, enamusest olen lahti saanud. Abikaasal pole 1. ja 4. Mis siis lastestki tahta?
H. nõrkadeks kohtadeks on nina ja kurk, viimasel aastal on nohu nohu otsas, üks lõputu ring, nii me sügisel võtsime ette ja lasime natuke rohkem tervist uurida. Kaks kurgu-jm arsti arvas ühtemoodi, et mandlid on päris hädised (paar mädast angiini on lapsel olnud). Mis neist kaasas tassida! Saime opiaja -5 kuu pärast aprillis. Ok.
Talv oli tänavu tõeline viiruste-paradiis. Mõned helistamised. Saime uue aja- vaheajal, märtsis. Väga hea, ei pea (eriti) koolist puuduma. Eelmise nädala neljapäeval kuulsin H-st köhatamas, reedel ka mõned köhimised. Nädalavahetusel hoidsin poisil silma peal, et ta juurde ei külmetaks, uuesti haigeks ei jääks. Ok.
Saabus teisipäev. Äratasin poisid 6.45, ruttu riidesse ja lasteaia poole sõitma. J. oli väga mõistlik, seletasin, miks nii vara pidime tulema ja et 15 min peab olema nö valverühmas (kuni oma kasvataja 7.30 saabub). Paraku oli ta 1. laps ka võõra kasvataja rühmas ja siis järsku muutis J meelt- tahtis meiega kaasa tulla. Hakkas nutma, valjult, ikka korralikult nagu talle kohane :S Meil H-ga polnud aega jääda, lohutamine ei aidanud- tuli lihtsalt minema kõndida. Kasvataja jäi lohutama, aga kisa kostus õue (rühma pesemisruumi aken oli lahti), lasteaeda saabuvad rühmakaaslased vaatasid ehmunult akende poole. Palusin neid sõpra J-t lohutada :)
Kell 7.20 ootasime juba registratuurijärjekorras, olime vist viiendad. Paberite täitmine, 3.korrusele minek. Veel 1 paber (anestesioloogile), haiglariided selga, omad asjad kappi. Istusime ja ootasime. Hannes köhis paar korda. Ootasime ikka veel. H. käis kaalul. Kõrvalistuvale poisile pandi kätele tuimestavat kreemi. Õde kutsus meid op.blokki, kus anestesioloog kuulas H.-t, rääkis, et köha korral tehtava operatsiooniga suureneb tüsistuste võimalus (nt kopsupõletik), riske on rohkem. Siis tuli ka arst, kes vaatas poisi üle ja arvas samuti, et sel päeval tuleb op ära jätta. Nojah... Tegelikult kahju, et ära jäi, aga ju siis pidi nii minema.
Vahetasime riided, läksime uuesti registratuuri ja saime uue aja- 2 kuu pärast maikuus. Eks ole. Samas ma loodan, et sel ajal on meil ilus kevad käes ja pisikuid ei siiberda.
9.30 istusime juba autos ja mõtlesime, mis selle kena päiksepaistelise päevaga peale hakata. H-l oli loomulikult hea meel, et niimoodi pääses, samas teab, et kunagi siiski... Aga siis on osa asju (ja tegevusi) juba ette teada, pole enam nii hirmutav :)
Päev kujunes lõpuks taas lasterohkeks: minu 2 (J. tõime enne lõunauinakut koju) + 2 sõpra, kes pidid muidu suure- Martiniga jääma. Hea oligi, et nii läks, sest Martin ei tundnud ennast üldse hästi, ülejäänud päeva magas ja jõi teed ning õppis järgmise päeva kontrolltööks.

Aga miks ma nii pikalt- laialt haigustest, tervisest, haiglatest kirjutan? Tavaliselt sellistel teemadel eriti ei räägita. Mina arvan, et ajaloolise tõe huvides peab ka sellest rääkima. 20- 30-40 jne aasta pärast on päris huvitav lugeda.

KUIDAS MA FILME EI VAATA.
Eile õhtul sättisin poisse magama. Telekast algas film Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus. Paari katkendit olin kunagi näinud ja kiidusõnu kuulnud- lugenud (sellal, kui kinos "jooksis"), aga mulle ei meeldi sellised filmid, kus on julmust, vägivalda, kõrilõikamist jms. Ütlesingi kaasale, et mina vaatama ei hakka. Toimetasin edasi, ühest silmanurgast piilusin filmi. A. vaatas, kuni avastas, et ta on seda siiski kunagi juba näinud, ja kuna uni hakkas ka peale tikkuma, kobiski voodisse. Telekas jäi mängima. Mina sättisin end mõnusalt diivanile ja... jäingi teleka ette filmi vaatama (ma arvan, et suuresti tänu Johnny Depp´ile). Lõpuni :) Ja kõigele tipuks- mulle meeldis!

Tegevus toimub 17. sajandi Kariibi merel, mil viimast valitsesid mereröövlid ja koloniaalvallutajad. Kui piraatide kapten Barbossa (Geoffrey Rush) röövib kõrgest soost kuberneripreili Elizabeth Swanni (Keira Kinghtley), asub Elizabethi laspepõlvesõber ning temasse jäägitult armunud Will Turner (Orlando Bloom) koos härrasmeespiraat Jack Sparrowga (Johnny Depp ) piigat päästma. Nad kaaperdavad Briti mereväe kiireima laeva HMS Interceptori ja seiklus võib alata. Neid asub jällitama Elizabethi austaja ja Briti mereväe ambitsioonikas kapten Norrington, et iga hinna eest tuua tagasi tüdruk ja röövitud laev. Will ja Jack muidugi ei tea, et nende vastased pole mingid tavalised mereröövlid, vaid needuse mõju all tegutsevad pool-elavad, pool-surnud koletised. Elizabethi veri ja kaelakee võib murda needuse ja nad tagasi inimeste hulka tuua, aga see läheks maksma Elizabethi elu. Algab võitlus salapärasel Isla De Muerta saarel ägedaid mõõgavõitlusi pidavad Will ja Jack üritavad tagasi võita piraatide poolt kaaperdatud Musta Pärli laeva, päästa Briti mereväge ning Elizabethi ja jõuda selgusele neetud aarete asukohas.

P.S Niimoodi olen ma varemgi filmi mitte vaadanud.

	Nick Hornby Kuidas olla hea Varrak 2003
«Kuidas olla hea» erineb Hornby varasematest raamatutest selle poolest, et minajutustaja on naine. Katie Carr püüab tõepoolest olla hea, sellepärast ta arstiks õppiski. Ta võtab südamesse ka maailma muud probleemid ja püüab oma lastest korralikke inimesi kasvatada. Kuidagiviisi katsub ta taluda ka oma meest, kes on kujundanud endale Holloway Kõige Vihasema Mehe imago. Ühel saatuslikul päeval aga jõuab ta abielurikkumiseni. See on siiski alles tema katsumuste algus. Katie mees David muutub imeravija puudutuse mõjul Vihasest Inimesest Heaks Inimeseks – ennastsalgavalt heaks. Tema arusaam headusest tähendab ka kodutute majja võtmist ja laste mänguasjade laiali jagamist. Kuidas see igapäevases elus välja kukub ja mida see hea inimese lähikondlastele kaasa toob – seda Hornby oma vaimukas ja nauditavas raamatus vaatlebki.

Paar katkendit ka:
"---Meie laulatuspäeval pani õpetaja meile selles osas, kus ta ainult pruudi ja peigmehega räägib, südamele teineteise mõtetest, ideedest ja ettepanekutest lugu pidada. Sel ajal tundus, et see nõue on vaieldamatu ja seda on hõlpus täita: näiteks teeb David ettepaneku restorani minna ja mina ütlen: "Olgu pealegi.'"Või tekib tal idee, mida mulle sünnipäevaks kinkida. Midagi niisugust.---" lk 99
"---( Kui te olete inimene, kelle meelelahutusevalik sõltub parkimise hõlpsusest, siis soovitan soojalt anglikaani kiriku pühapäevaseid jumalateenistusi. Võid saabuda kella kümnesele teenistusele viis minutit enne kümmet, ja minema pääsed kaks minutit üksteist läbi. Kõigile, kes on pidanud pärast Spice Girlsi kontserti Wembley parklas tund aega ootama, võib see ahvatlev tunduda.)---" lk 206

Võrreldes eelmise N.Hornby raamatuga- sama lahe lugemine. Oli huumorit ja mõtlema panevat elutõde, äratundmist.
Raamat sellest, kuidas olla hea :) Soovitan!