MAIKUU KIHUTAB SAJAGA.

Kuhu küll need päevad jäid?
Mis neist küll on saanud?

1. Tuulerõuged.
Meie ringi alustas KE, paari päeva pärast, 2.maist - J (palavik 39,7 kahel päeval, keha absoluutselt punne täis- polnudki mõtet täpitada vaid maalisime üleni roheliseks ja ikka päris pirakate villidega. Poisiklutt ei lasknud mind 2.päevast enam vatitikuga ligigi. Punne leidsime ka kõrvas, suus, nabas). Pilt on tehtud 3.mail.
Kahe nädala pärast (peiteaeg teatavasti kuni 21 päeva) L ja paari päeva pärast ka H, mis oli ikka täielik "üllatus"... Teadsime kõik, et ta on juba põdenud... Ja nüüd panen kirja, et edaspidi oleks kust vaadata: H-l on olnud aastal ? sarlakid, 2002.a nov tuulerõuged (väga minimaalselt- mõni täpp käel ja kehal, aga arst kinnitas tollal, et ikka see) ja nüüd taas (palju kergem vorm kui vennakesel: villiga ainult mõni täpp, väike palavik vaid ühel päeval). J pooltel punnidel veel koorikud peal, nii et vennad paranevad vist ühel ajal.
Aga minul pole tuulerõugeid olnud.
2. Seoses 1.punktiga läksid mõned asjad untsu: H liikumispidu sain ainult mina vaatama minna, samuti Peetri muusikakooli lõpetamisega ( toredad üritused, kogesin positiivset laengut) ja H opi aeg tuli taas ära öelda (ja klassiga piknikule ei saanud jne jne). Noh nats kannatas mu töö ja nats (irw) oleme sellest kodusistumisest väsinud.
3. Vahepeal ostis H endale jalgratta (raha kogus päris pikalt, aga järjepidevalt) .
Aga meie 10-aastane Snaige külmetas välispinda rohkem kui seesmist ruumi. Mõnikord ma küll imestasin, miks külmkapist võetud asjad nii sobivalt toasoojad on ja miks piim suhteliselt ruttu hapuks läks... Külmiku tagakülge ei taipa ka alati vaadata. Tänapäevane lahendus- tuleb uus osta. Jäime Snaige-fännideks, sest see taluvat elektripinge kõikumist, mis meie majas vahepeal esineb.

ANGU-UI RAHHA AR´ KÕÕ KOTIGA.
Mäletan, kui lapsepõlvekodus mingil ajal hakkas kodutehnika riburada "otsi andma". Naersime , et mina kuulun ka külmkapi, pesumasina (mis veel?) muretsemise ajajärku (paar aastat siia- sinna). Õnneks mina veel "töötan" :D Nojah, mõned üleliigsed "jupid" on küll ära visatud, aga muus osas toimib nagu peab.
Tänapäev: hiljuti kaebasin õmblusmasina peale, pesumasin koliseb hirmsasti (hea, et naaber pole veel politseid meile saatnud :P) ja gaasipliit jukerdab vahelduva eduga. Vana õmlusmasin seisab nurgas, kasutan ämma antud käsivändatavat; pesumasin koliseb ikka veel :P , mõnikord isegi vähekuuldavalt! Aga gaasipliidiga läksin eelmisel neljapäeval nii tülli, et enam ma teda ei kasutanud. Puupliidiga sai jälle sooja sööki teha. Kui kahe esimese masina puudused on veel mingil määral kannatatavad, siis gaasipliidiga (gaasiga) pole tark tegu uusi katsetusi teha.
Ja niimoodi sõitsin laupäeval enam- vähem kõik vajalikud poed läbi (kulus "kõigest" pool päeva; poisid olid õnneks Valdide pool- see kergendas ja kiirendas oluliselt mu liikumist), ja ostsin ära! Kuulasin sugulaste soovitusi, müüjate selgitusi, oma sisetunnet, "vaatasin" oma rahakotti ning pidasin meeles, et kodus seisab soodsalt(!) ostetud pliit. Loomulikult ma tean, et ka kallid (suhteline mõiste, nüüd on meil eelmisest kallim pliit) masinad lähevad rikki ja võivad sattuda praakeksemblarid jne , aga ma LOODAN et niipea ei pea kahetsema :)
Seekord kutsusin pliidi paigaldamiseks ja düüside vahetamiseks Majest Service spetsmehed kohale. Et kui juba, siis juba... (see on hea vanasõna! :D) Nojah, rahast on küll nats kahju, aga kui võrrelda Eesti Gaasi hindadega, siis sain poole odavamalt. Kutsutud firmal olevat praegu mingi sooduskampaania- kasutage juhust, kallid kaaslinlased! :)
No ja mis see raha..... OHUTUS on oluline!

Vanasõna ütleb, et üle ei tasu maksta. Arvan, et tegin siiski õiged otsused ega maksnud üle.

ESIMENE TÖÖNÄDAL ongi läbi. Hästi kiiresti sai otsa... Enne seda olin ma väga närvis (pühapäeval) ja nägin isegi õudusunenägusid :D Aga juba teisipäeval tundsin ennast "omas elemendis". Palju on võõraid nägusid ja nimesid, aga küll nad tasapisi meelde jäävad; mõned silma paistvad (just lahku kirjutades! :)) tegelased on juba tuttavad.... Kolleegid küsivad ikka : "Noh, kuidas tunne on?" või "Kaua sa siis ära olid?"
Jaagup tahab ka tööle või lasteaeda... Mikskipärast tekkis jälle tõrge nagu tädi Ati pool, aga nüüd on poiss ju lähedaste- sõprade juures; fantastiline seltskond, kuhu alati tahaks minna... Mida hingeke veel paremat tahta võiks! Loodetavasti läheb poiss varsti jälle rõõmsalt Karla poole ja veel loodan, et suur hoidja (Jaagupi ristiisa) ei väsi ära!
Käsitööks on jäänud vähem aega, kuigi ega ma mingi meisterdaja ka enne olnud... Eile õmbles Hannes nööpe (1.korda) ja mina tegin parandustöid (kuidas küll tekivad augud sokkidesse, kinnastesse ;) ? Täna sain üle pika aja õmblusmasinaga vuristatud: tegin tekikotile ühe õmbluse ja poistele kotikesed ööriiete jaoks. Ehk nüüd püsivad (vähemalt needki) riided paremini omal kohal ;)

Täna tegin blogi. Tegelikult polnud see mina, kes tegi :)
Põnevust kui palju :)
Hea ikka, kui on toredaid sõpru, tark ja abivalmis õde ja muidu häid inimesi!!!
Soovin kõigile ILUSAID PÜHI!