MAIKUU KIHUTAB SAJAGA.

Kuhu küll need päevad jäid?
Mis neist küll on saanud?

1. Tuulerõuged.
Meie ringi alustas KE, paari päeva pärast, 2.maist - J (palavik 39,7 kahel päeval, keha absoluutselt punne täis- polnudki mõtet täpitada vaid maalisime üleni roheliseks ja ikka päris pirakate villidega. Poisiklutt ei lasknud mind 2.päevast enam vatitikuga ligigi. Punne leidsime ka kõrvas, suus, nabas). Pilt on tehtud 3.mail.
Kahe nädala pärast (peiteaeg teatavasti kuni 21 päeva) L ja paari päeva pärast ka H, mis oli ikka täielik "üllatus"... Teadsime kõik, et ta on juba põdenud... Ja nüüd panen kirja, et edaspidi oleks kust vaadata: H-l on olnud aastal ? sarlakid, 2002.a nov tuulerõuged (väga minimaalselt- mõni täpp käel ja kehal, aga arst kinnitas tollal, et ikka see) ja nüüd taas (palju kergem vorm kui vennakesel: villiga ainult mõni täpp, väike palavik vaid ühel päeval). J pooltel punnidel veel koorikud peal, nii et vennad paranevad vist ühel ajal.
Aga minul pole tuulerõugeid olnud.
2. Seoses 1.punktiga läksid mõned asjad untsu: H liikumispidu sain ainult mina vaatama minna, samuti Peetri muusikakooli lõpetamisega ( toredad üritused, kogesin positiivset laengut) ja H opi aeg tuli taas ära öelda (ja klassiga piknikule ei saanud jne jne). Noh nats kannatas mu töö ja nats (irw) oleme sellest kodusistumisest väsinud.
3. Vahepeal ostis H endale jalgratta (raha kogus päris pikalt, aga järjepidevalt) .
Aga meie 10-aastane Snaige külmetas välispinda rohkem kui seesmist ruumi. Mõnikord ma küll imestasin, miks külmkapist võetud asjad nii sobivalt toasoojad on ja miks piim suhteliselt ruttu hapuks läks... Külmiku tagakülge ei taipa ka alati vaadata. Tänapäevane lahendus- tuleb uus osta. Jäime Snaige-fännideks, sest see taluvat elektripinge kõikumist, mis meie majas vahepeal esineb.