Eile hilisõhtul (noh, tänase päeva 1.tunnil- olgem täpsed :P) jäin Riigikogu infotundi kuulama. Rõõmustasin- üks päevakorrapunkt oli piiriületus. Herr siseminister (Jü-riPi-hl) vastas küsimustele. Ärritusin: vastustes polnud mingeid konkreetseid vastuseid talle esitatud küsimustele. Üks seaduste-mull ainult. i-le pani täpi siseministri korduvalt kasutatav sõna "viisasi".
Appikene,kuidas mind see vorm küll ärritab! Minu lapsepõlvekodus seda probleemi polnud, koolis ei mäleta ka, meie peres ega lähisugulastel pole kasutuses, aga... miks minu lapsed kipuvad -si lõpulist osastavat kasutama!? Kooli-lasteaia mõju nii suur?
Mõnikord vaatan hommikuterevisiooni. Informatiivne ja ülevaatlik saade, midagi saab kõrva taha panna. Täna alustas Kai-leenMä-gi saadet sellega, kuidas homme, suurel reedel, on oluline "ülestõusta". Tere-tali! Kas saatejuht ei võiks/ei peaks neid asju teadma? Üpris levinud on nüüd, mil saame lausa riiklikult suurt reedet pidada, pühade puhul õnnitlemine, munade värvimine-söömine jms just suurel reedel. Lisaks eelnevale nimetasid tore kokk Al-lanKu-ning ning juba eelmainitud saatejuht maitsvat lihavõttetoitu pashat millegipärast (korduvalt) pašaks...
Mul on vist midagi viga.
Diagnoos: liialt ärritunud.
Ravi: vältida televiisorit.
Prognoos: ravitav.

Villand vastikutest viirustest.
No ausõna, mis sel aastal toimub? Tasapisi algas jaanuari keskel: 1-päevane kõhuviirus, algul J, siis H, veebruaris J-l palavik paar päeva+ sama palju nohust aega (vastlapäev), märtsis H-l palavik tohutu nohuga, millele järgnes J palavik kuni 40, tohutu nohu, lõpuks ka järsku alanud köha (KE ja L pidu)...
Ja täna kuulsin, et kõhuviirus L kallal... Uus ring vä!? Järsku aitab?

Tänasida toimetusi ära viska homse varna, sest ülehomme on ka päev. Ja nii ongi... Tänast tusatuju tahtsin "ravida" aiatööga. Vihma hakkas sadama. Mida ma nüüd teen? Toas oleks tegemisi küll... Kuna on pikem koristamiskeeld (ise keelan, sest absoluu-uutselt ei viitsi...), ja tuju kehvake- mitte midagi ei tee. Ajuvaba laiskusperiood.

No üldse ei saa kirjutama.... Mis toimub? Juba pikemat aega olen õhtuti nii väsinud, et midagi ei jõua teha. Eriti rängalt vajun ära reede õhtul... Aga töö ei väsitagi, pigem kõik muu. Faktoreid on palju, mõnda võiksin ise muuta (aga alles siis, kui ma pole enam nii väsinud, et midagi muuta) ja osadega püüan muidu hakkama saada. Minu "viga" on ka selles, et emotsioone elan nö sissepoole. Kuidas see oligi- Andku jumal mulle jõudu muuta seda, mida saan ,ja leppida sellega, mida muuta ei saa, ning tarkust nendel vahet teha.
Pole kõik negatiivne, näiteks reedene päev: Maret tuli enne lõunat meile ja "meisterdas" lõunaks kaneelisaiad! Oi, kuidas ma kaifin sooja saia lõhna! Lapsed sõid nohinal :) Super! Ja siis selgus, et kella 12.30 alates olen vaba! Viisin H. kooli ja käisin mitmes poes (noh, ostlesin, šoppasin). Kanga-, kodukaupade, mööbli- ja raamatupood- kõik ühtmoodi "ohtlikud". Midagi väga ülearust ei ostnud, enam-vähem kõik oli planeeritud :) Tõsiselt väsitav pärastlõuna...
Vahepeal sain ühe väga meeldiva telefonikõne, mis tõstis mind natuke kõrvadest :) Tavaliselt on ikka nii, et hea on norm: mis sest rääkida, see ju tavaline.
Pilvedel hõljumine lõppes maa peale potsatamisega hilisõhtul, kui "avastasin" magaval J-l palaviku (38,3). Niisiis, laupäevane põnev sõbra sünnipäevaüritus pidi mõnele ära jääma...
Ja kogu nädalavahetus oligi mitmele väga "toimekas ja põnev": mina ja J, M ja KE ühtemoodi tõbised. Mul möödus viirus õnneks ilma suurema palavikuta, nii et esmaspäeval olin enam-vähem kombes. J-l kõikus temperatuur normaalse ja 39 vahel. Esmaspäeval oli juba ka H pisikese palavikuga "kodune". Praeguseks on meil olukord stabiilne, aga miski kraabib meil kõigil kurku ja ajab köhima. Kahjuks M lastel algas täna "uus voor", kõrge palavikuga. Soovin talle jõudu ja vastupidavust! Kalli-kalli!

Kirjutan- tähendab olen olemas?

¤ Remont edeneb, aga teosammul. A teeb üksi, krohv kuivab aeglaselt (niisked ilmad olid vahepeal, kütame ahju), peale selle käib A ikka tööl ka.
¤ Ahi sai lihvijaga ilusaks (Kalle oli abiks), ja nüüd otsin kuumakindlat vuugitäidet (mõnes poes ei teata sellisest midagi, ühes oli 25 kg-ne kott müügil)
¤ Elamine on sassis, täis tolmu, tolmu ja tolmu. Ja tolmuseid töid tuleb veelgi.
¤ Mina olen 1.aug-st 2+2 lapse "teenistuses"
¤ Juukseid tuleb robinal peast
¤ Juba mõnda aega (nädal?) vasak silm tõmbleb
¤ Isa 2.aug-st taas haiglas (ema ja Martiniga saabusid), nüüd südame pärast (kõigele muule lisaks). Olukord ja prognoosid pole varasemaga võrreldes paremad...
¤ Pole tuju, pole energiat... (ja iga telefonihelinaga jätab süda paar lööki vahele)

Kes ise ei õle haige old, sie ei usu tõise häda. (Jõhvi)

Sant päev, kehv periood... Tunnen, et kuhjub, kuhjub... Mõne asjaga on nii, et aeg parandab haavad. Teise asjaga võivad väga sügavad haavad tulla (tegelikult nii ongi), enne kui aja möödudes kurbus ja jõuetus lahtub.
Mida tahta? Jõudu ja hingejõudu palun.

(ehk saab kergem, kui natukenegi kirjutan siia)

ANGU-UI RAHHA AR´ KÕÕ KOTIGA.
Mäletan, kui lapsepõlvekodus mingil ajal hakkas kodutehnika riburada "otsi andma". Naersime , et mina kuulun ka külmkapi, pesumasina (mis veel?) muretsemise ajajärku (paar aastat siia- sinna). Õnneks mina veel "töötan" :D Nojah, mõned üleliigsed "jupid" on küll ära visatud, aga muus osas toimib nagu peab.
Tänapäev: hiljuti kaebasin õmblusmasina peale, pesumasin koliseb hirmsasti (hea, et naaber pole veel politseid meile saatnud :P) ja gaasipliit jukerdab vahelduva eduga. Vana õmlusmasin seisab nurgas, kasutan ämma antud käsivändatavat; pesumasin koliseb ikka veel :P , mõnikord isegi vähekuuldavalt! Aga gaasipliidiga läksin eelmisel neljapäeval nii tülli, et enam ma teda ei kasutanud. Puupliidiga sai jälle sooja sööki teha. Kui kahe esimese masina puudused on veel mingil määral kannatatavad, siis gaasipliidiga (gaasiga) pole tark tegu uusi katsetusi teha.
Ja niimoodi sõitsin laupäeval enam- vähem kõik vajalikud poed läbi (kulus "kõigest" pool päeva; poisid olid õnneks Valdide pool- see kergendas ja kiirendas oluliselt mu liikumist), ja ostsin ära! Kuulasin sugulaste soovitusi, müüjate selgitusi, oma sisetunnet, "vaatasin" oma rahakotti ning pidasin meeles, et kodus seisab soodsalt(!) ostetud pliit. Loomulikult ma tean, et ka kallid (suhteline mõiste, nüüd on meil eelmisest kallim pliit) masinad lähevad rikki ja võivad sattuda praakeksemblarid jne , aga ma LOODAN et niipea ei pea kahetsema :)
Seekord kutsusin pliidi paigaldamiseks ja düüside vahetamiseks Majest Service spetsmehed kohale. Et kui juba, siis juba... (see on hea vanasõna! :D) Nojah, rahast on küll nats kahju, aga kui võrrelda Eesti Gaasi hindadega, siis sain poole odavamalt. Kutsutud firmal olevat praegu mingi sooduskampaania- kasutage juhust, kallid kaaslinlased! :)
No ja mis see raha..... OHUTUS on oluline!

Vanasõna ütleb, et üle ei tasu maksta. Arvan, et tegin siiski õiged otsused ega maksnud üle.

HEAD RIISTAD ON POOL TÖÖD.
Nii, kannatus sai otsa... Mu kvaliteedimärgiga Tšaika 124 hakkas järjekordselt streikima, ega mina ka väga rahulik enam olnud... Ei noh, teistele hädadele lisaks jäi niidipool kerimisotsikule, ja ma ei saanudki seda enam kätte :( Järsku muretseks tiba parema massina? Oleks rohkem rõõmu õmlemisest, tekiks lootus tööd kiiremini valmis saada jne? Nüüd kulub enam aega masina sättimisele, niidi v nõela vahetamisele jms kui õmblemisele endale :(
Lasteaeda lubatud tekikotid tuleb kuskil ikka ära õmmelda ... Oh, ma ütlen.