No üldse ei saa kirjutama.... Mis toimub? Juba pikemat aega olen õhtuti nii väsinud, et midagi ei jõua teha. Eriti rängalt vajun ära reede õhtul... Aga töö ei väsitagi, pigem kõik muu. Faktoreid on palju, mõnda võiksin ise muuta (aga alles siis, kui ma pole enam nii väsinud, et midagi muuta) ja osadega püüan muidu hakkama saada. Minu "viga" on ka selles, et emotsioone elan nö sissepoole. Kuidas see oligi- Andku jumal mulle jõudu muuta seda, mida saan ,ja leppida sellega, mida muuta ei saa, ning tarkust nendel vahet teha.
Pole kõik negatiivne, näiteks reedene päev: Maret tuli enne lõunat meile ja "meisterdas" lõunaks kaneelisaiad! Oi, kuidas ma kaifin sooja saia lõhna! Lapsed sõid nohinal :) Super! Ja siis selgus, et kella 12.30 alates olen vaba! Viisin H. kooli ja käisin mitmes poes (noh, ostlesin, šoppasin). Kanga-, kodukaupade, mööbli- ja raamatupood- kõik ühtmoodi "ohtlikud". Midagi väga ülearust ei ostnud, enam-vähem kõik oli planeeritud :) Tõsiselt väsitav pärastlõuna...
Vahepeal sain ühe väga meeldiva telefonikõne, mis tõstis mind natuke kõrvadest :) Tavaliselt on ikka nii, et hea on norm: mis sest rääkida, see ju tavaline.
Pilvedel hõljumine lõppes maa peale potsatamisega hilisõhtul, kui "avastasin" magaval J-l palaviku (38,3). Niisiis, laupäevane põnev sõbra sünnipäevaüritus pidi mõnele ära jääma...
Ja kogu nädalavahetus oligi mitmele väga "toimekas ja põnev": mina ja J, M ja KE ühtemoodi tõbised. Mul möödus viirus õnneks ilma suurema palavikuta, nii et esmaspäeval olin enam-vähem kombes. J-l kõikus temperatuur normaalse ja 39 vahel. Esmaspäeval oli juba ka H pisikese palavikuga "kodune". Praeguseks on meil olukord stabiilne, aga miski kraabib meil kõigil kurku ja ajab köhima. Kahjuks M lastel algas täna "uus voor", kõrge palavikuga. Soovin talle jõudu ja vastupidavust! Kalli-kalli!