Aga sünnipäev oli mõnus... :)
+ käis palju külalisi (ema, Ma+Ei+KaEr+La, Ka+Ai+HaLi+An, Ja+Pi+Ma+Ke, Ma+Re+Ma+Pe, Ma+Pä+He), õnneks mitte päris ühe korraga. Ja pooled külalistest olid lapsed. Viimased sõbrad lahkusid jaanuari viimasel tunnil. Nagu juubel kohe :)
+ilm oli suurepärane: päike, pisike lumesadu ja piisavalt miinuskraade. Mulle väga meelepärane. Sünnipäevakingitus looduselt.
+tänan Ma ja Ei, kes sel "raskel hetkel" nõu ja jõuga aitasid!
+lilled ja kingitused. Mis sa teed- kingituse üle ON hea meel. Eriti liigutavad südant isetehtud asjad, just viimastel aastatel. Neis asjades on soojust, need on loodud saajale mõeldes, need on ainulaadsed :) Seepi ja küünalt näeb SIIN (veel sain teatrikoti, üliarmsad supipotid, ja rahalisi vahendeid endale millegi tarviliku ostmiseks, oma meesperelt lõhn).
-miinustest ei hakkagi rääkima :P

MINEVIK JA OLEVIK
Kõhklused ja kahtlused on nüüdseks ununenud. Olen ülimalt rahul ja rõõmus, et selline reis sai ette võetud. Kõik sujus ja möödus nii fantastiliselt, et mul ei jätku kirjeldamiseks sõnu :)
Niisiis õekesega sammusime laupäeval, 14.07.07 sammud üle piiri, läbi kahe piiripunkti, nats mäest üles - ja olimegi sünnilinnas. Ümbrus oli tuttav, samas natuke ununenud ja kohati ka võõras; teekond ning vahemaad tundusid kuidagi lühemad kui vanasti :P
Viimasest käigust lapsepõlve-linna oli möödunud 7a, loomulikult on selle ajaga üht-teist muutunud, õnneks ka paremuse suunas. Kloostris oli nagu ikka ilus ja rahulik, väljaspool märkasime, et kraavikaldad- teeveered on rohtu kasvanud. Kloostri ümbrusse on tekkinud ilusaid maju (uusi ja ka renoveerituid), endine leivakombinaat on linna üks kaunemaid hooneid- need kõik kloostri omad. Raamatupoes on nüüd apteek, nõudepoes autoosad, muusikakoolis kauplused ja firmaruumid, kinos ka midagi muud....
Kodumaja vaatama ei läinud- selles olime Maretiga ühel nõul.
Pärast u 5-tunnist linnas tiirutamist läksime ööbimiskohta (klassivenna kodu), kuhu hakkaski kogunema meie klassi rahvast. Lõpuks oli meid 7 + 2 külalist (Maret ja Ene)= väga lõbus seltskond ja ekstra mõnus olemine, mis tugevamatel (mhm, nali muidugi) kestis 3ni öösel. Käisime läbi sellise teekonna, et ei usukski :) Magama minnes tundsin, et nimmepiirkond sai tugeva koormuse osaliseks (millal ma viimati nii palju kõndisin?)
Hommikul võtsime ette Mõla, mis on üks kaunemaid kohti. Minu vanavanemad ja vanavanavanemad on sinna surnuaeda maetud, mõlapäev oli mu lapsepõlve ja noorusaja iga-aastane kindel sündmus. Ilm oli hea, kuigi hommikupoole sadas vihma (teisiti pole mõlapäeva võimalik ettegi kujutada).
Ma loodan, et nüüd sai mu hing natuke rahu.

PUU NÄGE KA KASUMISE PÄÄL VAIVA.
Eelmisel aastal said papa Harri sünnipäeva paiku kõik üle mõõdetud. Nii otsustasin traditsiooni jätkata ja põngerjate pea kohal uksepiidale kriipsukesed tõmmata. Tegelikult oli Hannes u paar kuud tagasi korraliku mõõtmise juba korraldanud: nimed, vanused, kriipsud kõik näha.
Niisiis, AD 2007: J. 105 cm (+7), H. 139 cm (+6), HL 100 cm (+6). Mamma arvas, et võiks üle kontrollida (ehk on kasvanud või hoopis lühemaks jäänud), aga tema pikkus ikka sama 157 cm.
Ja seepärast ei hakanud ühtki teist täiskasvanut üle mõõtma- ju nende pikkused ka samad.
Kaaluma olid nõus tulema J (19 kg) ja HL (13 kg). H oleks nõustunud pärast mind oma kaalu avalikustama. Tegelikult teame niigi, palju tal seda on :), aga minu kehakaalu avalikustamine ei teeks päeva paremaks :(