10.märst 1987, teisipäev.
Laupäeval saatsin Anti (peaaegu 2-aastane siis) ära, hüvastijätuks ta kallistas mind. Poest ("ridade all") tulles kohtasin Andres L, vahetasime paar sõna. Õhtul käisime saunas. Esmaspäeval kaotasin rahakoti, milles oli umbes 4-5 rubla ja vanapaberi kviitung, mille Annemai mulle andis (kes seda enam mäletab, mis värk selle vanapaberiga täpsemalt oli, aga arvata võib, et mingi kohustus või normide täitmine;)) Minuga juhtub alati midagi. Täna eeltunnis (tunnid algasid muidu kell 9, aga see siis 8.10 vast) kehkas suusatasime: Jan murdis suusa, mina kukkusin maha jne (ei tea kas oli halb päev?). Ja veel rubriigist "Minuga juhtub alati midagi": kord läheb väga pahasti, kord jälle väga hästi. Füüsika KT sain "5", mul ainukesena klassis! Praegu on käsil "Kui Anija mehed tallinnas käisid", pool on juba loetud. Meeldib küll.
11.märst 1993.
Hommikul bussile minnes ( töölesõit), nägin onu Mikku. Tervitasime ja siis ta ütles, et Jaanusel sündis tütar (hommikul helistati). Ma konstateerisin fakti (a la : nii et täna siis ikka sündiski) ja alles mõne hetke pärast sain aru, et TÜDRUK! (5 sugulase-poisi sünnid tegid suht immuunseks :D) Suguvõsas vapustav uudis :)
11.märts 2003, teisipäev.
Meie ei saa pojaga haiglast veel koju (bilirubiini-probleemid). Hannes on Värskas, aga suur mure temaga: 3 päeva pole ta kakanud, täna ei söö, pole tuju, magab. Ühesõnaga- stress :( Pärast mamma helistamist nutsin suure poja pärast ja uurisin telefoni teel (arstilt, ravimiinfost), mida veel võiks mamma proovida. Gutalaxi tarvitamine päästis poisi suurest vaevast ja tujugi muutus heaks (meil kõigil!).
11.märts 2004, reede.
Jaagupi (1a) sõnad: mämm= söök, emm= emme ja juua, tä-dää= hüvastijätt, hrr= auto hääl, kui keelt lükkab vastu esihambaid= midagi eriti magusat (kas häälitsus ka mingi oli-ei mäletagi enam). Näpuga näitab, kuhu minna; tantsib ehk jõnksutab :)
11.märts 2005, reede.
Kell 11.15 käisin oma punne kirurgile Tiit Vaasnale näitamas. (Kunagi nägin teda saates "112", seal jättis see doktorihärra väga tõsise ja natuke kurja mulje. Registratuuris aega kinni pannes ei teadnud ma algul, et satungi sellesama saate-arsti juurde. Õnneks ei teadnud, sest vastasel juhul oleks ma teise kirurgi valinud). Ta jättis väga meeldiva mulje, suhtles sõbralikult! Kuulas mure ära, vaatas ja pani opiaja kirja (30.sept). (Niipalju siis esmamuljest, mille sain telekas nähtust :P)
Laupäeval saatsin Anti (peaaegu 2-aastane siis) ära, hüvastijätuks ta kallistas mind. Poest ("ridade all") tulles kohtasin Andres L, vahetasime paar sõna. Õhtul käisime saunas. Esmaspäeval kaotasin rahakoti, milles oli umbes 4-5 rubla ja vanapaberi kviitung, mille Annemai mulle andis (kes seda enam mäletab, mis värk selle vanapaberiga täpsemalt oli, aga arvata võib, et mingi kohustus või normide täitmine;)) Minuga juhtub alati midagi. Täna eeltunnis (tunnid algasid muidu kell 9, aga see siis 8.10 vast) kehkas suusatasime: Jan murdis suusa, mina kukkusin maha jne (ei tea kas oli halb päev?). Ja veel rubriigist "Minuga juhtub alati midagi": kord läheb väga pahasti, kord jälle väga hästi. Füüsika KT sain "5", mul ainukesena klassis! Praegu on käsil "Kui Anija mehed tallinnas käisid", pool on juba loetud. Meeldib küll.
11.märst 1993.
Hommikul bussile minnes ( töölesõit), nägin onu Mikku. Tervitasime ja siis ta ütles, et Jaanusel sündis tütar (hommikul helistati). Ma konstateerisin fakti (a la : nii et täna siis ikka sündiski) ja alles mõne hetke pärast sain aru, et TÜDRUK! (5 sugulase-poisi sünnid tegid suht immuunseks :D) Suguvõsas vapustav uudis :)
11.märts 2003, teisipäev.
Meie ei saa pojaga haiglast veel koju (bilirubiini-probleemid). Hannes on Värskas, aga suur mure temaga: 3 päeva pole ta kakanud, täna ei söö, pole tuju, magab. Ühesõnaga- stress :( Pärast mamma helistamist nutsin suure poja pärast ja uurisin telefoni teel (arstilt, ravimiinfost), mida veel võiks mamma proovida. Gutalaxi tarvitamine päästis poisi suurest vaevast ja tujugi muutus heaks (meil kõigil!).
11.märts 2004, reede.
Jaagupi (1a) sõnad: mämm= söök, emm= emme ja juua, tä-dää= hüvastijätt, hrr= auto hääl, kui keelt lükkab vastu esihambaid= midagi eriti magusat (kas häälitsus ka mingi oli-ei mäletagi enam). Näpuga näitab, kuhu minna; tantsib ehk jõnksutab :)
11.märts 2005, reede.
Kell 11.15 käisin oma punne kirurgile Tiit Vaasnale näitamas. (Kunagi nägin teda saates "112", seal jättis see doktorihärra väga tõsise ja natuke kurja mulje. Registratuuris aega kinni pannes ei teadnud ma algul, et satungi sellesama saate-arsti juurde. Õnneks ei teadnud, sest vastasel juhul oleks ma teise kirurgi valinud). Ta jättis väga meeldiva mulje, suhtles sõbralikult! Kuulas mure ära, vaatas ja pani opiaja kirja (30.sept). (Niipalju siis esmamuljest, mille sain telekas nähtust :P)
posted by Anneli at 9:48 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home