HAIGLAMÕTTED.
3.-4. aprillil "õnnestus" mul haiglatoidul olla. Kokkuvõtteks võin öelda, et mul läks hästi: uuringud tehti välispidised (see rõõmustas mind ikka kõige rohkem!!!), põhjalikud, kõikvõimalikud; raviarst oli väga inimlik ja põhjalik, seletas kõike korralikult. Elan edasi ja loodetavasti kaua :)
See, et mu sisemusse ei hakatud ronima, on vist paljude pöidlahoidjate teene- nii ma tunnen. Tänud kõigile, kes mu peale mõtlesid!
Ema oli meesperel abiks, nii et kodustega polnud ka mitte mingeid muresid.
Paar tarkusetera:

• kiired kaalulangused panevad sapipõide tekkinud kivid liikuma (arsti tähelepanek)

• maohaavade vm maovaevuste puhul aitab haugi keeduleem (vanarahvatarkus)

Millele pööras mu palatikaaslane tähelepanu: Maarjamõisa polikliiniku ees olevale haljasalale viiakse oma kutsukesi teadagi mida tegema, süstemaatiliselt, hoolimatult... Kurb oli vaadata, et 1 või 2 korda päevas käidi seal koera "jalutamas".
Ja ühel hommikul ruttas noor usaldav kiisuke iga mööduja juurde, lootes süüa saada .... Oli ta eksinud või maha jäetud, aga nukker vaatepilt igatahes (nagu eksinud väike laps )
Looma elu linnas :(