28.juuni 1987, pühapäev
Käes on 2.pühapäev siin laagris ("Orljonok"). Hommikul oli väga meeldiv üllatus : pärast võimlemist läksime vette. Ohoo! Jahe küll, aga Patškovka jõest soojem. (hea võrdlus küll: üks on oja moodi jõgi ja teine meri :D )
Kell 9 algab autasustamine, ja üldse on täna suur pidupäev- festivali lõpetamine. (minu mäletamist mööda erinevaid rahvusi tutvustav "värk")
Nüüd on see läbi (pidulik osa). Isegi mina sain kiituskirja (seto värk läks isegi seal "peale" :D). Käisime jälle ujumas.
Paljudel on halb olla, aga mina tunnen ennast küll väga hästi.
28. juuni 1988, teisipäev.
Täna on teine ekskursioonipäev. Bussiga sõitsime mööda linna, käisime Piskarjevskaja surnuaial, Ermitaažis (küll oli vaatamist!) ning hulkusime mööda linna, millele järgnes seiklemine metrooga.( ekslesime, sest sõitsime vale rongiga- vist oli nii)
Kui kell 22 (!) jõudsime lõpuks kooli (ehk ööbimiskohta), siis tuli isegi naer peale. Ermitaažis ja linnas olid minuga Maret, Ene, Karin, Vaike ja Olga ehk "väikesed" nagu õp. T.H neid nimetas. Ja kui õnnelik viimane oli, kui ta nägi, et kõik "väikesed" on elus ja terved. Selle päeva jooksul saime palju jäätist süüa, gaseeritud vett juua, ja linna nägime ka! (omal nahal saime tunda)
Kuigi olime puruväsinud, mängisime enne uinumist veel tükk aega palli, ja jälle kujunes sellest hästi lõbus olemine.
28. juuni 1989, kolmapäev.
Leo läks sõjaväkke. Meile ütles, et saatma saab tulla kell 14, aga siis selgus, et kell 13 läks juba minema. Nii me ei saanudki talle lehvitada (olime pettunud)...
Käes on 2.pühapäev siin laagris ("Orljonok"). Hommikul oli väga meeldiv üllatus : pärast võimlemist läksime vette. Ohoo! Jahe küll, aga Patškovka jõest soojem. (hea võrdlus küll: üks on oja moodi jõgi ja teine meri :D )
Kell 9 algab autasustamine, ja üldse on täna suur pidupäev- festivali lõpetamine. (minu mäletamist mööda erinevaid rahvusi tutvustav "värk")
Nüüd on see läbi (pidulik osa). Isegi mina sain kiituskirja (seto värk läks isegi seal "peale" :D). Käisime jälle ujumas.
Paljudel on halb olla, aga mina tunnen ennast küll väga hästi.
28. juuni 1988, teisipäev.
Täna on teine ekskursioonipäev. Bussiga sõitsime mööda linna, käisime Piskarjevskaja surnuaial, Ermitaažis (küll oli vaatamist!) ning hulkusime mööda linna, millele järgnes seiklemine metrooga.( ekslesime, sest sõitsime vale rongiga- vist oli nii)
Kui kell 22 (!) jõudsime lõpuks kooli (ehk ööbimiskohta), siis tuli isegi naer peale. Ermitaažis ja linnas olid minuga Maret, Ene, Karin, Vaike ja Olga ehk "väikesed" nagu õp. T.H neid nimetas. Ja kui õnnelik viimane oli, kui ta nägi, et kõik "väikesed" on elus ja terved. Selle päeva jooksul saime palju jäätist süüa, gaseeritud vett juua, ja linna nägime ka! (omal nahal saime tunda)
Kuigi olime puruväsinud, mängisime enne uinumist veel tükk aega palli, ja jälle kujunes sellest hästi lõbus olemine.
28. juuni 1989, kolmapäev.
Leo läks sõjaväkke. Meile ütles, et saatma saab tulla kell 14, aga siis selgus, et kell 13 läks juba minema. Nii me ei saanudki talle lehvitada (olime pettunud)...
0 Comments:
Post a Comment
<< Home