27.juuni 1987, laupäev.
Kodus pestakse vist pesu, sest on laupäev. Aga siin (laager "Orljonok" Musta mere ääres) ei saa küll aru, mis päevaga on tegemist. Kõik päevad on ühtemoodi.
Meie "tünni" (elasime tünnikujulistes majakestes) 11 tüdrukust on nüüd üks juba teist päeva isolaatoris, kuna tal oli palavik.
Hommikul olime kirjanduslikul e raamatusõprade kontserdil ja nägime Pihkva delegatsiooni õpilasi (olime erinevates laagriosades). Rääkisin nendega ja kõik tõdesime, et tahaks juba koju (kodunt lahkusime 5.juunil).
Saime paar korda supelda, vesi on üpris jahe. Nüüd olen meres käinud 5 korda.

27.juuni 1988, esmaspäev.
Hommikul kell 6 kogunesime kooli juurde ekskursioonisõiduks. Buss tuli hiljem. Bussijuhtidega ei vedanud, ka õpetajad ütlesid seda. Reisiseltskond: 6 õpetajat (T.H, L.A, M.B, M.S, E.O ja ?O), 25 õpilast (meie klassist vaid tüdrukud (Kaja puudus), sest poisid olid sõjaväe-laagris). Bussijuhid võtsid muud rahvast lisaks (kui erinev see kõik tänapäevaga võrreldes).
Kõigepealt käisime ööbimiskohas (mingi kool nr 135). Seejärel ekskursioonibüroo juurde (õpetajad ajasid asju, meie istusime Neeva ääres) ja siis laevasõit Petrodvoretsi, kus sai 2,5 tundi ringi kõndida. Meie Maiega jalutasime mööda parki, jahutasime jalgu vee sees, sõime kumbki 3 jäätist, käisime muuseumis... Kõrvetav päike ning võimatu kuumus väsitas niivõrd, et keegi ei viitsinud pärast linna jalutama minna. Ostsime poest natuke süüa ning õhtul mängisime spordisaalis (seal me magasimegi) palli.