SÜÜJALE PANDAS ETTE, VIDÄJÄLE TAADÕ.
Oma lugematuid paberihunnikuid sorteerides (kõike minema visata siiski ei saa; järsku läheb vaja :P ) , leidsin järjekordse "vajaliku" paberi, millel trükitähtedega ja mõningate vigadega kirjas H. lemmiksöögid aastast 2004 (vist). Kirjutajaks oli H. ise, sest meil oli päevakorras lapse niru söögiisu ja emme oskamatus (tahtmatus ka) laveerida ainult 10 erineva toidu vahel. Nimekirjast jäid mauistused ja magustoidud välja (minu nõudel, sest selles polnud probleem :)) , nimekiri näeb välja selline: boršisupp, kaerahelbepuder, makaron, kanakoib, kala, oasalat, pihv, šnitsel, kartul, frikadellisupp, vorst, makaronisupp. Neid asju meie laps sõi, ülejäänuga oli keerulisem (olenes kes-teab-millest).
Aasta pärast tõmbas keegi :P (nimesid me ei nimeta) osa maha, ja järgi jäi: makaron, kanakoib, boršisupp, kartul, oasalat, kala, šnitsel, kaerahelbepuder, pihv. Kaua veaks välja, kui esmaspäeval sööksime makaroni, putru ja kala, teisipäeval kana, boršisuppi, kartulit, kolmapäeval oasalatit, šnitslit, pihvi. Neljapäevast siis uuesti makaron, puder......
Aasta 2007: kartulid, boršisupp, muna, kana, kala, tatrapuder, kaerahelbepuder, friikartul.... Oivaline. Samas poiss vahepeal hädaldab, et koolis liiga tihti antakse kartulit. Suppe sööb ju ka (tegelikult tähendab see kartuli ja liha noppimist supist).