LASTEST.
Selle suve ühine nimetaja on "lapsed". Esiteks, väga palju olin koos oma lastega: Hans oli küll paar nädalat ühtede ja teiste vanavanemate pool, aga ülejäänud aja olime ikka koos. Abikaasa ka enamus ajast ja puhkusest ära... Siis oli mõnda aega 3 poissi elamises, augustis sain lisaks ka ristitütart hoida, samuti tõin paari nädala õhtutel Hanna-Liina lasteaiast ema töö juurde. Nüüd on uus etapp- lasteaed.
Alustasime juba 14.08, ja nagu arvata oli- esimesed päevad lähevad libedalt, aga mida aeg edasi, seda selgemaks lapsele saab, et niimoodi hakkabki olema.... Niimoodi oli ka Hannese harjutame, vahe on selles, et nüüd kasvatajad soovitavad juures olla, aga 6a tagasi pidin lapse rühma jätma ja nägu mitte näitama... Poiss nuttis rühmas, mina riideruumis :(
Karl on tubli, selline seltskonna-inimene, üldse ei usuks, et varem pole lasteaias käinud. Meie Jaks seevastu emme pojake, seelikusabas kinni. Raske üleminek. Hans selgitab nooremale vennale :"Mis sul viga lasteaeda minna, sa lähed koos Karlaga. Mina läksin üksinda." Ja lisaks tuli veel pikk jutt sellest, kuidas 2 sõpra saavad teineteist kaitsta ja pahadele vastu hakata. Kuigi mingeid pahasid tegelasi lasteaiaelus (veel?) pole, suure venna elutarkus võib kunagi marjaks ära kuluda. Tark õppivat teiste vigadest, rumal oma kogemustest.
Tänane hommik. Kell 7.30 algas väiksemal poisil päev jälle nutuga ("Ei taha minna!"), kell 8 väljume kodunt, teel rahunes maha. Hans läks mammale appi Laurat hoidma, KE oma emmega tulid meie autosse. Rühma minek, mina pean veel jääma. Õnneks on käsitöö kaasas. Hommikusöök- poisid istuvad teistega koos laua taga, natuke mekivad. Lähen juurde, meelitan sööma. J asubki pudru kallale ja KE saab minu abiga üle poole portsust söödud. Paar nooremat tüdrukut ootavad ka juhendamist,räägin pudru (ja muidu söögi) vajalikkusest; midagi saab ikka kõhtu ka.
Hommikuring. Mind ei lubata veel ära. Heegeldan. Lapsed jutustavad nädalavahetuse tegemistest, meie poisid räägivad ka (kui palju selles tõtt on? kas see ongi oluline :)) Algab üllatuskoti sisu jagamine (vist kommid), kauplen minema. Kell 9.45 lähengi tipa-tapa tööle. Muljetame kolleegidega, saan teada paari töökaaslase lahkumisest, klõbistan natuke arvuti taga jms. Ühesõnaga sujuv rahulik tööle naasmine :)
Kell 12.30 piilun lasteaias ukse vahelt sisse. Jaagup istub õnnetul moel oma supitaldriku taga. Lähen juurde ja aitan tal süüa. Selgub, et supp on väga maitsev ja poiss sööb kõik ära. Magustoit jäi emmele :) Karl ja Jaagup nagu teisedki pissile, pesema, riidest lahti, voodisse... Oi kui ilus voodipesu ja kui armas voodike. Kõik pikali, kasvataja loeb Bambi-raamatut, mina muudkui heegeldan. Kell 13.15 uinub KE, 10 min pärast ka Jaagup. Mina sõidan tunnikeseks koju.
Kohal olen jälle 15. Mida ma näen: pojake juba riides, sest kell 14 läks tal uni ära, selle asemele tuli nutt... Äratame sõbra Karla üles, aitame ta riidesse ja tuleme ära. Viin KE oma koju, H tuleb talle välisuksel vastu (makaronikauss kaasas!!!), ja meie Jaksiga suundume oma koju. Poisil pole tuju, iga asi ajab nutma... Kell 16.15 jääme mõlemad magama... Oh kui väsitav päev.