Debora Vaarandi
Aastad ja päevad
Nooruselugu


Kuna mind huvitavad elulood, siis see raamat oli (täiega :)) minu hingele. Tuttavad kohad (nt elas D.V Tartus Mäe tänaval), tuttavad nimed (nt G.Ernesaks, A.Hint, J. Smuul...) ja inimsaatused.

---"Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." (lk 9)

Mis oli enne mind, missugune oli minu lapsepõlv, kuidas kujuneb inimene, kelle eeskujud jäävad saatma kogu elu?

--- " Häid keelatud asju oli mitmeid: väraval kiikumine, leivatükiga peos õue jooksmine, käikude uuristamine värskesse kahisevasse põhukuhja, kassipoja kräunutamine ja muud koerused." (lk 11)

Lühidalt: väga hea raamat! :)