"PANN" ei läinud täna mingil moel käima, Andres proovis nii ja naa. Mis kutu-see kutu :( Kahju küll.
Nüüd viimasel ajal oleme sõitmised-asjatamised-laste transportimised kuidagi joonele saanud ja nagu ei oskagi enam ilma autota. Kui ilm nüüd ei soojene, siis natuke jamaks läheb. Aga noh, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Kooli ja tööle peame me kõik kuidagi saama, isegi Jaagup ;) Paar viimast korda on ta juba nututa hakkama saanud! Küsimusele, miks ta nutab, vastab ikka: "Ei tea." Aga isegi nendel nutuga jäämise päevadel on ta mulle kodus rääkinud, et meeldib Karla pool ja järgmisel päeval läheb jälle sinna :)
Käsitööalastel seltskondlikel koosviibimistel pole ma ka ammu olnud: eelmisel nädalal olin oma kooli-kodutöödega hädas, sel kolmapäeval hakkas lund sadama (Andres jõudis vastu ööd alles koju) ja täna oleks autota raske lapsi kuhugi viia, et Suurel Käsitööpäeval osaleda. Üritasin oma heegeldust siis nikerdada: lõpuks läksin närvi (käsitöö peaks rahustama, eksole), sest ühel (nimesid siin ei nimeta) oli vaja mu seljas ja heegeltööl ronida, teine "laulis" hommikust saati: "Emme, mine proovi auto käima saada." Küll on raske, kui lapsel pole midagi teha, asju ka ei osteta, lapsekestega ei mängita jne jne :P
Huvi pärast vaatasin, kui kaugele ahelkiri jõudnud on: järg on Anniki http://isetehtud.blogspot.com/ (39.) käes, eks näis kas tuleb järge veel.
Ja veel: eile oli vahva koosistumine meie pool (sünnipäeva puhul ikka), selline sõbralik õhkkond (mitte et tavaliselt ebasõbralik oleks olnud), ja lapsedki said rahumeelselt koos oldud (mõningate pisikeste eranditega :P). Hannesel on juba paar päeva väga mõnus ja soe koobas poiste tuppa meisterdatud ja see on tal tõepoolest ülihea ning toimiv nikerdis. Eilegi oldi seal enamus ajast (ja vaikselt!!!). Lausa sõnatuks võtab :D